Põhjarannik on niisugune osa Eestimaast, kuhu minemiseks ei ole vaja mingit erilist ettekäänet. Ta lihtsalt on niisugune hea energeetikaga koht, siin päikese all, et lihtsalt võtad kätte ja lähed. Nii ka seekord. Suundud linnast mööda Peterburi maanteed välja ja siis omal valikul suund mere poole ja oledki kohal.
Nõmmeveski.
Siin asub 1,2 meetri kõrgune Nõmmeveski juga. Väidetavalt on ta ka kõige veerikkam juga Lahemaal, mistõttu vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt ja eksisteerib isegi teooria, et kui selline taganemine jätkub võib juga jõuda välja Porkuni järve äärde kust Valgejõgi saab oma alguse.
Lisaks joale asetses seal kunagi ka hüdroelektrijaam. Ehitati ta vesiveski asemele 1924 ja maha põletati 1964 ja pärast seda sai temast kultuurimälestis. Kultuurimälestis on ta tänini. Millist kultuuri ta mälestab, pole teada.
Tänaseni on säilinud vaid peavoolu kanal
ja kultuurimälestis ka ,ta jääb peavoolukanali kaugemasse otsa ja kel huvi on saab seda ise uurima minna.
Joaveski.
Ka Joaveskil on oma kultuuripärand.Selleks on Joaveski papivabrik.Tegemist on XX sajandi arhitektuuriga. Mõningane kahtlus tekkis küll puidust akende,tellistest juurdeehituse, värava putka ja pigikattla osas ,aga kuna neid eraldi kultuuripärandi registris polnud välja toodud, las nad siis olla.
Mingil seletamatul põhjusel aga oli kogu papivabriku õu täis veski kivisid. Nagu kivikülv või nii.
Väidetavalt olla seal ka kunagi isegi kaks veskit olnud aastatel 1510 kuni 1898, mil vesiveski papivabriku elektrijaamaks ümber ehitati. Kivid aga tundusid nagu uued.
Isegi hambumus oli säilinud.
Aaspere tuulik.
Aaspere tuulik eriline selle poolest, et ta on Eestis harvaesineva arhitektuurse kehandiga tuulik. Istub põlluserval nagu hiigel puravik, mis tõttu ei ole sealt võimalik ilma pildistamata mööda sõita.Ja seda mistahes ilmaga.
Ja oluline on veel see, et ta on ikkagi tuulik, mitte tüvikoonus.
Kandle mõis.
Kandle mõisa ümbritseb kummaline salapära. Teada on vaid see, et esimest korda on teda mainitud 1583 aastal, et ta kuulus von Dehnide aadliperekonnale ja et ta praegu kuulub Tallinnas registreeritud osaühingule Goldman.
2011 aasta esimes juuni "Virumaa Teatajas" lubasid omanikud järgmisel kevadel, kui töödega on lõpule jõutud, mõisa tulevikult saladusloori kergitada,aga kas pole veel töödega lõpule jõudtud või pole veel kätte jõudnud see õige kevade, igal juhul, täna 2013 kevadel pole veel mõisa tuleviku kohta midagi teada.
Ja saab,mis saab.See polegi väga oluline, läbi maja puud on ägedad ja alati teeb rõõmu, kui leidub inimesi kes on valmis taastama või ülesehitama midagi vana, meie minevikust.
Karula kõrts.
Karula Kõrtsi kohta on ajaloo annaalidest lugeda järgmist :Müüa hea ja looduslikult kauni asukohaga vana kõrtsihoone. Kõrtsi hoone paikneb Karula mõisa endise peahoone viiva allee alguses. Lähiümbruses paiknevad mõned elamud,bussipeatus ja Vergi sadam asub lähedal.Lähedal on ka Peterburi maantee ja kõrts asub Tallinnast 100km ja Rakverest 28km kaugusel.
Igal juhul rippus uksel nukralt tabalukk
Ja loodus tegevuse jälgi ka ei tundunud olevat.
Altja.
Altja küla alguses on Altja Kõrts. Alguses on ta selle pärast, et ta lihtsalt on. Kõrts ise on vana ja ehe. Kel kere hele saab minna ja algatuseks midagi hammaste taha lasta.Räägitkse et talveti on Altja Kõrts talveunes,aga ise pole päris talvel sinna kanti juhtunud ja oma silmaga näinud, nii ei kinnita ma seda ega lükka ka ümber.
Altja küla ise, aga on niisugune väike ja õdus, põhjarannikule nii omane, kahel pool teed paiknevate majadega rannaküla.
Siit võib leida sammaldunud aedu,
kui ka muinasjutulisi rannamajakesi.
Ja lõpuks Altja pärl, paadikuurid.
See on vaade mida võibki nautima jääda,aga uudishimulikumatel on võimalik oma teekonda jätkata noh umbes kuni parklani, aga väikese ringiga.
Vihula mõis.
Vihula mõisast pole palju rääkida või kui siis, on seda isegi liiga palju. Ta lihtsalt on nii korras mõis ja isegi vana hea tüvikoonus on korda tehtud.
Ja vana hea allee on lehte puhkemas ja see kõik on päris.
Ja päris on ka lambad,
villased ja lustakad. Julged olid nad ka. Poseerisid ja üks tahtis isegi mind hammustada.
Ning mõisa süda, barokkne ja praeguse kujuga juba aastast 1880, lõplikult renoveeritud ja auhinnatud.
Räägitakse, et teda olevat väisanud isegi nelja riigi presidendid. Räägitakse ka, et nad olevat välja hõikunud tarku loosungeid, aga tavainimesed pole sellest tarkusest mõhkugi aru saanud. Seda aga uurime juba järgmisel korral kui jälle põhjarannikule põikame.
