KUIDAS MA VILJANDIST KEVADET OTSIMAS KÄISIN

  Kalendri järgi lõppes sel aastal talv ära kahekümne esimesel märtsil. Samal hetkel kui talv lõppes algas kohe ka kalendri järgi kevad. Astronoomiline küll, aga ikkagi kevad. Pealinnas veel erilisi kevade märke näha pole. Hommikul oli taevas hall ja nii mõnigi lumehelves langes vargsi hiilides tasahilju maapinnale. Juba tundus, et ei midagi. Ei mingit kevadet veel. Siiski, pilvkate hõrenes, taevasse ilmusid esimesed sinised laigud ning ka üksikud päikesekiired piilusid arglikult pilve tagant välja.
   Algus oli paljulubav. Ladusin fotokola kotti ja teele. Suund sai võetud lõuna poole. Kus kohast sa ikka seda kevadet otsid, kui mitte lõunast. Viljandi tundus olema igati sobilik koht. Teel aga selgus, et siiski vist mitte. Mida kugemale Tallinnast ja mida lähedamale Viljandile, seda hallimaks muutus sinine taevas me peakohal ning pisut enne Viljandit sadas lund, maa oli valge ja õhus oli tunda talvist karget külma hingust. Oli selge, et kevadet me siit ei leia, küll aga kõike muud.
   Algatuseks tervitas meid  Kodu Anttila pood.

   Kodu Anttila pood on omalaadne Viljandi sümbol. Kui sa käid Viljandis ja ei käi Kodu Anttila poes,siis pole sa nagu Viljandis käinudki. Piilusin sisse kevadet ei kusagil.
   Olgugi et Kodu Anttila pood on Viljandis tähtsal kohsl, ei tähenda see seda, et seal muud polegi. Viljandi on siiski oma elanike arvu poolest kuues linn Eestis. Ta asub Sakala kõrgendikul ja seda on näha ka linnapildis. Osad majad asuvad künka jalamil.

Ja osad jällegi jalami all.


Ning osad jällegi teisel pool sama künka jalamil. Et mitte öelda, Paala järve kaldapealsel.









    Paala järv ise ei ole mingi tavaline looduslik veekogu vaid turbavarumise tagajärjel tekkinud paisjärv. Aga see ei loe, seni ei jälgegi kevadest. Järve kattis korralik jää, mitte ka küll nii korralik et keegi oleks söandanud jääle minna ent jää siiski. 
   Ja nüüd künka otsa. Künka otsas asub suurem osa linnast koos vanalinnaga, oma ilus ja uhkuses. 


On veetornelamu. See on üks niisuguseid dejavuu kaadreid mida saab teha veel teisteski Eesti linnades: Haapsalus ja kusagil veel.


On munakivi teid ja viltuseid kivimaju.

On Esimese Viljandi Esinduslokaali ja Sakala Panga nurk. See on  veel üks dejavuu kaader,ka sellist pilti saab teha ka mitmes Eesti linnas ja jällegi Haapsalus ja kusagil veel.

On raekoda.

Ja on maja, kus oma õpingute ajal elas pea kolm aastat lõuna-eesti tuntud kultuuritegelane,
vabatahtlike ja kodukaitse aktivist, tuntud telehääl ja nägu, turismiarendaja Katrin Loss.


On Viljandi "Grand Hotelli" hoone. Siin asus Viljandi kultuuri kool 1991 aastani ja hoone välisfassaadilt on näha kuidas kultuur seda hoonet on murendanud.


Ning lisaks on linnapildis  19 sajandi lõpust pärinevaid ühe,kahe ja kolmekordseid puhasvuuk tellisetehnikas ehitatud hooneid, mis annavad linnale punakt jumet.
   On taastatud veetorn.


 On Johhan Köleri kuju, erilises aupaistes.


Ning on üks pink neile kel jalad on piltide vaatamisest väsinud. 

Istuge ja puhake jalga ja et ei külmetaks pange midagi sooja istumise alla. Pink on lumine ning endiselt ei mingit märki kevadest.
   Ja vapralt edasi.Viljandi Ordulinnuse varemed.

Märsilohistajate pühamu, Pärimusmuusika ait ja Vanemuise kannel ning

omnäoline kandiline laulukaar.

 Kultuuri linnas jagub.

Koduteater "Ugala".
Ka hingele on midagi.Kaks kirikut on.


Viljandi Jaani kirik.


Viljandi Pauluse kirik.
On oma kõdurajoongi.

Kantreküla.

Säilinud on ka vana ja hea "Tikuvabrik " 

Ning siia lõppu  on igati sobilik teha fotohuvilistele üks kiire pildistamise alane õpituba. Nimelt kujude pildistamisel on oluline huvitamate piltide saamiseks leida erinevaid vaatenurki.

Kutuzov.


Sama kuju, Johannes Laidoner.

Ja lõpks raudtee jaam. Ei tea kas jääda või põgeneda. Kevadet me Viljandist ei leidnud.
 Lõuna - Eestis valitses karm  Põhja - Läti talv.

MIS LOOM ON ORHIDEE JA MIDA IGA KEVADISEL ORHIDEEDE NÄITUSEL TALLINNA BOTAANIKA AIAS SEEKORD NÄHA SAI

     Sissejuhtuseks olgu kohe öeldud, et orhidee ei ole loom. Orhidee on lill ja mitte tavaline lill vaid tegemist on taimeriigi kroonijuveeliga. Orhideede hulgas leidub kõikvõimaliku värvi ja vormiga isendeid. On ahvinäoga isendeid, on antenniga isendeid,on nartsissi meenutavaid isendeid ja mis kõik veel. Samuti on salakavalaid isendeid, kes meelitavad putkaid oma õitele nii värvi kui ka lõhnaga, lõhnates ahvatleva toidu või vastassugupoole järele. Nii need pettunud isasputukad seda tolmu laiali kannavad.
     Orhideeliste sugukonda kuulub üle 25000 liigi ning kui välja jätta kõrbed ja Antarktika, leidub neid igal pool maakeral, mis siis, et 90% orhideesid kasvab troopikas või lähis troopikas. Ja eestis leidub neid ka. Koguni 36 liiki.
     Orhideed on laialt levinud,et mitte öelda populaarsed ka toa lillena. Räägitakse, et orhiideed on kapriissed, kindlasti on neidki, aga reeglina on orhideed vähenõudlikud taimed ja hukkuvad hoopiski ülehoolitsemise tagajärjel. Siikohal ei hakka ma õpetama, kuidas tuleb orhhideede eest hoolt kanda. Jäägu see targemate ning google hoolde. Ja nüüd vaatame pilte.  









  



















     Ja neile tublidele, kes jõudsid täna, 15 märtsi 2015 hommikul. piltide vaatamisega siia lõppu välja ja oma pühapäevase päevaga pole midagi targemat teha, siis teadmiseks, et täna on orhideede näitus  nii Tallinnas kui Tartus viimast päeva avatud. Tallinna Botaanika aias on kasvuhooned avatud kella 11.00 -16.00 (täispilet 3.50 EURI ja ID pilet 3EURI) ja Tartu Ülikooli botaanikaaias on näitus avatud 10.00 -17.00 (täispilet  3.00 EURI)

                                                  Mõnusat pühapäeva teile kõigile!

         Siit avaneb võimalus vaadata ka Tartu Botaanikaaia orhideesid Katrini poolt ülespildistatuna.