KUHU TE KA EI LÄHEKS, SIIS SEAL TE OLETE. SUOMEN RAUTATIE MUSEO

     Kuhu te ka ei läheks, siis seal te olete. Sain aru, et kui ma juba laevaga ülemere tulin, käin Hyvinkääl, Soome Raudtee muuseumis ka kindlasti ära ja kohal ma olin. Soetasin endale lipput (soomemaal nimelt pole pileteid on lipput) ning astusin läbi ajavärava auruvedurite maailma.
     Kõigepealt lõhn. See oli tuttav lõhn lapsepõlvest. Eelmise sajandi mehhanismide lõhn, natuke õline niisugune. Kohe tuli ka kainestav teadetetahvel. Tahvlil seisis hoiatav tekst:" Seoses Covid-19 on näituse saalist ära korjatud kõik puutetundlikud seadmed. Vabandame."
     Mind see ei seganud. Vaatasin vanu auruvedureid ja ahmisin endasse õlilõhnalist õhku.
... ja vedurid, missuguses seisukorras!


Mitmeotstarbeline auruvedur G1 nr 124, Pikkurusko. Ehitatud Sveitsis Swiss Locomotive and Machine Works tehases 1885 aastal. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-6-0. 
Pikkus 12,8 m.
Kaal 42,5t
Maksimaalne kiirus 60 km/h


Kaubarongi vedur C1 nr 21, Bristollari. Oli Valtionrautatiet VR esimene kaubarongi vedur. 1868. telliti Suurbritannialt Peterburi raudteeliini jaoks 10 vedurit. Samal ajal tehti esimesi katseid, vedurite ehitamiseks Soomes. Helsingisse rajati raudtee töökoda: Helsingfors / VRHki Valtionrautatiet, Helsingin konepaja. Briti vedurite eeskujul ehitati esimesed vedurid . Algselt olid nad väga sarnased Suurbritannias toodetud veduritele.

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-6-0. 
Pikkus 12,77m.
Kaal 42t
Maksimaalne kiirus 60 km/h

  
A5 NO: 58, Lankkihattu. Üks vanematest Soome auruveduritest. Ehitati 1875 aastal ning oli kasutusel Lõuna-Soomes reisirongi vedurina aastani 1920. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 4-4-0. 
Pikkus 13,7m.
Kaal 65,4t.
Maksimaalne kiirus 80 km/h

Keisri rong

     Soome raudtee muuseumi pärl. Ainus maailmas. Vene keisri ja Soome suurvürsti rong. Algselt koosnes kuuest vagunist. Keisri vagun, keisrinna vagun, salong vagun, söögikäru, köögivagun ja küttevanker, kuid viimased kolm pole säilinud. 
     Vaadates seda suursugusust, tabasin end naljakalt mõttelt. Huvitav, mis moodi oli see rong koostatud. Kuidas oli tagatud keisri ja keisrinna privaatsus? Kas kellelgi oli läbikäidav vagun? Kui mtte, siis kumb pidi salongvagunisse minekuks läbi köögi käima? Ega ma välja mõelnudki, aga naljakas oli ikkagi.

Läbi akna vaated, aga aimu saab.


Keisri vagun. 




Salong vagun.


Keisrinna vagun.

Välisvaade ka.


 Kaubarongi vedur C5 nr 110, Bliksti. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-6-0. 
Pikkus 11,7m.
Kaal 33t
Maksimaalne kiirus 60 km/h



Postivagun P nr 9950.


III klassi vagun E 857.


Käsitöö sõidu vedur.


Rööbasauto Fiat


Rööbasauto Cadillac


Tankvedur F1 nr 132, Felix. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-4-4 RT.
Pikkus 8,6m.
Kaal 26,1t
Maksimaalne kiirus 60 km/h


Tankvedur B1 nr 9, Pässi. Vanim säilinud vedur Soomes. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-4-2ST. 
Pikkus 7,9 m.
Kaal 26,4t
Maksimaalne kiirus 60 km/h

                                        Pöörddepoo koos veduritega



Manööver vedur Vr1 nr 669, Kana. Tootja Hanomag. Valmimis aasta 1923.Oma hüüdnime "Kana" on ta saanud sellest kui veduri kiirus ületas 20km/h hakkas vedur kõikuma.

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-6-0. 
Pikkus 9,14m.
Kaal 44,8t.
Maksimaalne kiirus 25 km/h 


Sekajunaveturi Sk3 nr 400, Mummo.


Reisirongi vedur Hv1 nr 555, Heikki/Prinsessa.

Tenilised andmed:
Teljevalem 4-6-0. 
Pikkus 12,94 m.
Kaal 55,2 + 33,3 t
Maksimaalne kiirus 60 km/h



Tankvedur Pr1 nr 776, Paikku.

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-8-2T. 
Pikkus 13,25 m.
Kaal 88,2 t
Maksimaalne kiirus 80 km/h


Tankvedur Vk3 nr 489, Iita.

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-6-4T. 
Pikkus 11,33m.
Kaal 53,5 t
Maksimaalne kiirus 64 km/h


Kaubarongi vedur Tr1 nr 1033, Risto. Hüüdnime "Risto " sai soome presidendi Risto Ryti järgi, aga miks, jäi mulle teadmata.

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-8-2. 
Pikkus 22,25m.
Kaal 53,5 t
Maksimaalne kiirus 80 km/h

Töökoda. Tundus kuidagi kodune. Nagu eelmise sajandi algusest. Õige lõhna ja nõgiga seintel. Isegi tausta heli oli õige. Kõik need tööriistad. Vaikselt kaduv maailm...


Ja ajahüpe tänapäeva


Mootorvagun  Dm7 nr 4020, Lättähattu.


Diiselvedur Dv16 nr 2026, Vemppu.


Diisel-elektriline vedur Dr13 nr 2349, Ahlstom.


Kohvikvagun. Mis on väärt üks rongireis ilma restoran vagunitta? Aga kohvikvagun?  Võimalik, et vahemaad ei olnud nii ülemäära pikad. Piisas kui sõidu ajal sai mõnusalt kohvi juua, rongiaknast vaadet nautida ja mõne koogikese põske pista.


Lõpetuseks aga mõned raudtee ringreiside plakatid. Kindlasti tekkis teil küsimus, mis asi on rengasmatka ? Rengasmatka idee seisnes selles, et soetad ringipileti ja sõidad rongiga punktist A läbi Soome punkti A ehk kodust koju tagasi. Tundus hea mõte. Kas just rongiga? Igaljuhul sain mõttest innustust ning võtsin samuti suuna punkti A poole.

 Remargi korras olgu lisatud: 
     Oli väga põnev muuseum. Selline ajarännak saja aasta tagusesse aega.
Tuleb tunnistada, et praegu blogi kirjutades, avas see maailm end täiesti uuest küljest. Kindlasti tahan  sinna tagasi minna, aga mitte ennem kui see koroona hullus läbi saab. Siis on lootust näha ehk neid uunikume ka liikumises.
     Lisasin veduri piltide alla ka pisut tehnilist infot, et oleks aimu nende masinate olemusest.