KUHU TE KA EI LÄHEKS, SIIS SEAL TE OLETE. SUOMEN RAUTATIE MUSEO

     Kuhu te ka ei läheks, siis seal te olete. Sain aru, et kui ma juba laevaga ülemere tulin, käin Hyvinkääl, Soome Raudtee muuseumis ka kindlasti ära ja kohal ma olin. Soetasin endale lipput (soomemaal nimelt pole pileteid on lipput) ning astusin läbi ajavärava auruvedurite maailma.
     Kõigepealt lõhn. See oli tuttav lõhn lapsepõlvest. Eelmise sajandi mehhanismide lõhn, natuke õline niisugune. Kohe tuli ka kainestav teadetetahvel. Tahvlil seisis hoiatav tekst:" Seoses Covid-19 on näituse saalist ära korjatud kõik puutetundlikud seadmed. Vabandame."
     Mind see ei seganud. Vaatasin vanu auruvedureid ja ahmisin endasse õlilõhnalist õhku.
... ja vedurid, missuguses seisukorras!


Mitmeotstarbeline auruvedur G1 nr 124, Pikkurusko. Ehitatud Sveitsis Swiss Locomotive and Machine Works tehases 1885 aastal. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-6-0. 
Pikkus 12,8 m.
Kaal 42,5t
Maksimaalne kiirus 60 km/h


Kaubarongi vedur C1 nr 21, Bristollari. Oli Valtionrautatiet VR esimene kaubarongi vedur. 1868. telliti Suurbritannialt Peterburi raudteeliini jaoks 10 vedurit. Samal ajal tehti esimesi katseid, vedurite ehitamiseks Soomes. Helsingisse rajati raudtee töökoda: Helsingfors / VRHki Valtionrautatiet, Helsingin konepaja. Briti vedurite eeskujul ehitati esimesed vedurid . Algselt olid nad väga sarnased Suurbritannias toodetud veduritele.

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-6-0. 
Pikkus 12,77m.
Kaal 42t
Maksimaalne kiirus 60 km/h

  
A5 NO: 58, Lankkihattu. Üks vanematest Soome auruveduritest. Ehitati 1875 aastal ning oli kasutusel Lõuna-Soomes reisirongi vedurina aastani 1920. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 4-4-0. 
Pikkus 13,7m.
Kaal 65,4t.
Maksimaalne kiirus 80 km/h

Keisri rong

     Soome raudtee muuseumi pärl. Ainus maailmas. Vene keisri ja Soome suurvürsti rong. Algselt koosnes kuuest vagunist. Keisri vagun, keisrinna vagun, salong vagun, söögikäru, köögivagun ja küttevanker, kuid viimased kolm pole säilinud. 
     Vaadates seda suursugusust, tabasin end naljakalt mõttelt. Huvitav, mis moodi oli see rong koostatud. Kuidas oli tagatud keisri ja keisrinna privaatsus? Kas kellelgi oli läbikäidav vagun? Kui mtte, siis kumb pidi salongvagunisse minekuks läbi köögi käima? Ega ma välja mõelnudki, aga naljakas oli ikkagi.

Läbi akna vaated, aga aimu saab.


Keisri vagun. 




Salong vagun.


Keisrinna vagun.

Välisvaade ka.


 Kaubarongi vedur C5 nr 110, Bliksti. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-6-0. 
Pikkus 11,7m.
Kaal 33t
Maksimaalne kiirus 60 km/h



Postivagun P nr 9950.


III klassi vagun E 857.


Käsitöö sõidu vedur.


Rööbasauto Fiat


Rööbasauto Cadillac


Tankvedur F1 nr 132, Felix. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-4-4 RT.
Pikkus 8,6m.
Kaal 26,1t
Maksimaalne kiirus 60 km/h


Tankvedur B1 nr 9, Pässi. Vanim säilinud vedur Soomes. 

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-4-2ST. 
Pikkus 7,9 m.
Kaal 26,4t
Maksimaalne kiirus 60 km/h

                                        Pöörddepoo koos veduritega



Manööver vedur Vr1 nr 669, Kana. Tootja Hanomag. Valmimis aasta 1923.Oma hüüdnime "Kana" on ta saanud sellest kui veduri kiirus ületas 20km/h hakkas vedur kõikuma.

Tenilised andmed:
Teljevalem 0-6-0. 
Pikkus 9,14m.
Kaal 44,8t.
Maksimaalne kiirus 25 km/h 


Sekajunaveturi Sk3 nr 400, Mummo.


Reisirongi vedur Hv1 nr 555, Heikki/Prinsessa.

Tenilised andmed:
Teljevalem 4-6-0. 
Pikkus 12,94 m.
Kaal 55,2 + 33,3 t
Maksimaalne kiirus 60 km/h



Tankvedur Pr1 nr 776, Paikku.

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-8-2T. 
Pikkus 13,25 m.
Kaal 88,2 t
Maksimaalne kiirus 80 km/h


Tankvedur Vk3 nr 489, Iita.

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-6-4T. 
Pikkus 11,33m.
Kaal 53,5 t
Maksimaalne kiirus 64 km/h


Kaubarongi vedur Tr1 nr 1033, Risto. Hüüdnime "Risto " sai soome presidendi Risto Ryti järgi, aga miks, jäi mulle teadmata.

Tenilised andmed:
Teljevalem 2-8-2. 
Pikkus 22,25m.
Kaal 53,5 t
Maksimaalne kiirus 80 km/h

Töökoda. Tundus kuidagi kodune. Nagu eelmise sajandi algusest. Õige lõhna ja nõgiga seintel. Isegi tausta heli oli õige. Kõik need tööriistad. Vaikselt kaduv maailm...


Ja ajahüpe tänapäeva


Mootorvagun  Dm7 nr 4020, Lättähattu.


Diiselvedur Dv16 nr 2026, Vemppu.


Diisel-elektriline vedur Dr13 nr 2349, Ahlstom.


Kohvikvagun. Mis on väärt üks rongireis ilma restoran vagunitta? Aga kohvikvagun?  Võimalik, et vahemaad ei olnud nii ülemäära pikad. Piisas kui sõidu ajal sai mõnusalt kohvi juua, rongiaknast vaadet nautida ja mõne koogikese põske pista.


Lõpetuseks aga mõned raudtee ringreiside plakatid. Kindlasti tekkis teil küsimus, mis asi on rengasmatka ? Rengasmatka idee seisnes selles, et soetad ringipileti ja sõidad rongiga punktist A läbi Soome punkti A ehk kodust koju tagasi. Tundus hea mõte. Kas just rongiga? Igaljuhul sain mõttest innustust ning võtsin samuti suuna punkti A poole.

 Remargi korras olgu lisatud: 
     Oli väga põnev muuseum. Selline ajarännak saja aasta tagusesse aega.
Tuleb tunnistada, et praegu blogi kirjutades, avas see maailm end täiesti uuest küljest. Kindlasti tahan  sinna tagasi minna, aga mitte ennem kui see koroona hullus läbi saab. Siis on lootust näha ehk neid uunikume ka liikumises.
     Lisasin veduri piltide alla ka pisut tehnilist infot, et oleks aimu nende masinate olemusest.

VÄLJASÕIT PAROLA PANSSARIMUUSEUMISSE


     Enamasti on nii, et juhused meie elus mängivad suuremat rolli kui me seda ise arvame. Niisiis kevad 2020.  Covid-19 ja eriolukord. Mind see küll väga ei puudutanud ent igaks juhuks mõtlesin selle peale, et kui peaks koju lõksu jääma, siis millega ma oma aega sisustada. Ostsin prooviks mõned tankimudelid, vaatasin netist, millega täpsemalt tegu ja nii ta läks. Leidsin Parola Panssarimuseo kodulehe ja koheselt sain aru, et see on koht kuhu ma tahan minna. Samas mõistsin, et see pole võimalik. Muuseum on suletud, laevad ei sõida, maailm oli pandud lukku.
     Möödusid kuud. Laevaliiklus taastus vaikselt, piirid avanesid ning päeval mil algas minu puhkus, polnud enam ühtegi takistust. Minek.
     Parkisime auto Tallinnas laevale ja Helsingis jälle maha. 110 km kiirteed 120km/h ning kohal me olime.

 Parolan Panssarimuseo

    Parolan Panssarimuseo on soome tankide ja soomukite muuseum. Ühest küljest on ta austusavaldus II maailmasõjas võidelnud soome tankiväelastele ent samas on ta ka omamoodi ajalooürik, mis kajastab soome sõjamasinate ja soomusvägede ajalugu. See on võimalus katsuda käega  inimkonna ajaloo üht verisemat etappi. Ent aitab emotsioonidest. Panen siia pilte ning piltidele alltekste ning nõrkadele olgu hoiatuseks öeldud, et tekstid võivad olla kuivad ja igavad.


     Kõigepealt tank. Mis asi on tank? Tank on roomikutel liikuv, soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega, pöördtornis põhirelva kahuriga relvastatud soomuk. Tõsi, esimestel tankidel pöördtorni ei olnud, aga ega neid siis veel tankideks ei kutsutud ka. Algselt nimetati tanke "maalaevadeks". Kuna  tootmine oli rangelt salastatud, kasutati koodnimetust "Water carrier for Mesopotamia". Töölised hakkasid neid kutsuma "water tank" ning hiljem lühenes nimi veelgi "tank" ja nii see nimetus kasutusele võetigi.


Renault FT-17. Esimene moodsa skeemiga tank. Lahinguristsed sai ta mais 1918. Hea läbimisvõime tegi tasa kõik tema puudused. "Sabaga" variant suutis ületada kuni 1,8m laiuseid kaevikuid. Kuni 1919 aastani ehitati kokku 3694 tanki. Peale sõda jäi tanke üle ja neid müüdi või toodeti kohapeal vähemalt 17 riigis. 1920 aastal ostis ka Eesti Vabariik Prantsusmaalt 12 seda tüüpi tanki.



Vickers-Armstrongs 6 Ton Tank. 1936 aastal tellis Soome riik Inglismaalt kolmkümmendkaks Vickers-Armstrongs 6 Ton Tanki. 
     

Tankid olid algselt relvastuseta. Soomes paigaldati neile Valtion Tykkitehdases, Bofors litsensi ausel, toodetud 37mm tankikahurid, mis hiljem vahetati välja sõjasaagiks langenud  Nõukogude 45mm trofee relvade vastu, muutes tanki T-26E-ks.

       T-26. Nõukogude Liidu kerge tank. Teda peetakse üheks omaaja edukamaks tankiks. Loodi Inglismaalt ostetud Briti Vickers-Armstrongs 6 Ton Tanki baasil. Konstrueeriti umbes 53 versiooni millest tootmisse läks 23. Ajavahemikus 1931-1942 toodeti neid 11218 tükki. Talvesõja ja Jätkusõja ajal said soomlased suure hulga nõukogude tanke sõjasaagiks. Tankid korrastati ning võeti uuesti kasutusele. Kokku 114 tanki. Jätkusõja alguses moodustas see soome tankiväe põhi relvastuse.


T-26 1933


T-26 1937


T-26(OT-133)


T-28. Nõukogude keskmine tank. 1933-1940 valmistati 503 tanki. Oma soomekeelese hüüdnime "Postivaunu" sai ta selle järgi, et üks sõjasaagiks langenud tank vedas väeosale palka ja posti.



T-60.  Nõukogude Liidu kergetank. Aastatel 1941–1943 toodeti kokku 5920 masinat. 1941. aasta augustis anti Moskva tehase nr 37 konstruktorite käsk projekteerida kerge tank, millel oleks hea soomus ja lihtne konstruktsioon. Uue masina aluseks võeti kergetank T-40. Kahe ja poole nädalaga valmisid joonised ja katsemasin. Tank sai tehasetähiseks 060.

Kaks suurmeest KV ja IS


KV-1. Nõukogude raske tank. Nimi KV tuleneb  riigikaitse komissari ja poliitku Kliment Vorošilovi nime esitähtedest. Sõjasaagiks langes 2 tanki KV-1 ja KV-1E.


KV-1E


ISU-152. on Nõukogude Liidus aastatel 1943–1946 tootmises olnud liikursuurtükk, mida 1945. aasta maiks oli toodetud 1885 masinat. Väljatöötatav masin sai tehasenimeks "Objekt 241" (vene "Объект 241") ning oli ehitatud samaaegselt väljatöötatud tanki IS-1 šassiile. IS-1 vene keeles ИС-1; Иосиф Сталин-1 ehk Jossif Stalin-1.


BT-42. Soome ründesuurtükk. Saadi nõukogude tanki BT-7 (vene keeles БТ – быстроходный танк) ristamisel Briti 4,5-tollise haubitsaga. Tankitõrje relvana oli ta täiesti kasutu. Neid kasutati Nõukogude suurrünnaku ajal 1944. aastal, Viiburi kaitseks . Ühes lahingus tabas Soome BT-42 18 korda Nõukogude tanki T-34. T-34 isegi peatunud. Varsti pärast Viiburi lahinguid saadeti BT-42 pensionile ning ta asendati Saksamaal valmistatud ründesuurtükiga StuG III.



Sturmgeschütz III Ausf.G. StuG III ehk Sturmgeschütz III on Saksamaal aastatel 1940–1945 PzKpfw III šassiile ehitatud ründesuurtükk. StuG III olid relvastatud peamiselt 75 mm, esialgu lühi- ja hiljem pikaraudse suurtükiga. Kuue aastaga ehitati kokku 9537 masinat.


Sturmgeschütz III Ausf.G



Panzerkampfwagen IV Ausf. J. PzKpfw IV ehk Panzerkampfwagen IV (tänapäevaselt ka Panzer IV) olid Saksamaal, aastatel 1937–1945 tootmises olnud keskmised tankid. See oli arvukaim tank Wehrmachtis (erinevatel andmetel kas 8584 või 8519 masinat, sellele lisaks 263 Panzer IV veermikule ehitatud muud eriotstarbelist masinat) ning ta oli ainus Saksa tank, mis oli tootmises Teise maailmasõja algusest kuni lõpuni.

                                                       KAKS KANGET

T-34.

      See on tank mis tutvustamist ei vaja. Teda peetakse II maailmasõja parimaks tankiks. Kas ta seda ka tegegelikult on? Tootmise lihtsuse, hulga ja võimekuse kogusummas kindlasti.  Tehnilisest küljest jäi ta suuresti alla Saksa tankile Tiger, kuid oli tugevama soomusega kui USA tank Sherman.
Samuti on ta II maailmasõjas enim toodetud tank. T-34 ja selle baasil ehitatud liikursuurtükke ning muid eriotstarbelisi masinaid toodeti kokku ligikaudu 84 070 eksemplari.
      Tank, mida meie teame, ilmus lahinguväljadele siis, kui murrang sõjas oli toimunud. Tema ülesandeks jäi suuresti võidu viljade noppimine.



T-34 1941. 



T-34/76


T-34/85

Sherman M4. 

    Sherman M4 on Ameerika Ühendriikide keskmine tank. Neid valmistati sõja jooksul üle 50000 masina. Ta oli lääneliitlaste seas enim kasutatud tank.  M4 oli tuntud oma koostekvaliteedi ja töökindluse poolest ning tänu  standardiseeritud varuosadele, kergesti remonditav.  Shermani kohta ütlesid tema kritiseerijad, eriti venelased, et tal on kehv relvastus, väike kiirus, kergesti süttiv mootor, mitterahuldav manööverdusvõime, väike käiguvaru, nõrk esisoomus, hiiglaslik kõrgus…
   Tänu bensiinimootorile sai endale isegi sünge hüüdnime "Ronson"- see on tulemasin mis süttib esimese korraga, iga kord. Tabamuse korral muutus tank tõeliseks põrguks ning meeskonnal jäi vaid mõni sekund aega, et leekidest eluga pääseda. Ent mõned allikad räägiva, et jutt Ronsonist tuli alles peale sõda 50nendatel.
   Kui venelaste tanki T-34 loetakse nüüd tagantjärgi supertankiks ja sakslaste tankidele polnud tegelikkuses lahinguväljal vastast, siis ameeriklaste soomusmasinat on kutsutud lihtsalt tööhobuseks. Irooniaga olgu öeldud, et ühe Pantri hävitamiseks kulus neli Shermanit või kuus T-34/76.


Sherman M4

... ja siis sai II ilmasõda läbi.


Comet  MkI Model B


Charioteer Mk VII model B


T-54 T-54/55 on Nõukogude Liidu peamine tank pärast Teist maailmasõda. Tankide koguarv ulatub hinnanguliselt 86 000 – 110 000, millega on ta sõjaajaloo vaieldamatult enim toodetud tanki tüüp.

Mõned läbilõiked.



T-72 M1+ KMT 6M2 EMT7

Soomustransportöör (Armored Personnel Carrier – APC), ehk sotra, on kergelt soomustatud, ratastel või roomikul liikuv, isikkoosseisu transpordiks või relvasüsteemi kandmiseks valmistatud universaalkerega ja maastikuläbimisvõimega soomuk.

Soome omaloomigut.



SISU


VK JuKo



Valmet 1912-6



SISU XA-202



PATRIA AMV 8X8 AMOS

Mõned Nõukogude päritolu soomukid.



BA-10 



BTR-60



BTR-80


BMP-1

Mõned tõsisemad tankimootori tootjad ja nende mootorid.


Maybach



Rolls-Royce

Soomusrong. Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. 
     Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda.Tänapäeval kasutatakse soomusrongi ainult ühes riigis, Venemaal. Jaapani autod tuuakse siiani Vladivostoki sadamast Venemaa kaudu Euroopasse soomusrongi julgestusel.
     Parolan Panssarimuseo on üks väheseid muuseume maailmas kus saab näha täismahus soomusrongi.







Võimas. Muud on raske öelda.

    Kõik need masinad, on inimene välja mõtlenud ikka selleks, et meil inimesel, siin planeedil Maa, oleks parem elu. Kas pole....