Soome minekuks pole vaja muud kui pargid auto parvlaeva peale, võtad baarist kohvi, käid ringi laevapoes ja oledki kohal. Helsingi võttis meid seekord vastu tohutute ummikute ning teetöödega. Ukerdasime autoga ligi tund aega linna liikluskeerises, aga olgu. Ummikud läbitud algas valtatie 4. See on alguses neljarealine maantee, peamiselt 120 km/h, umbes kolm pool tundi sõitu, kuni hakkasid paistma Tikkankoski maandumisraja kollased tulede postid. Pöörasime trassilt maha. Olimegi kohal.

Suomen Ilmanvoimienmuseo.

Suomen Ilmavoimienmuseo on siis Soome õhujõudude muuseum. Soome õhujõud said alguse 6.märtsil 1918 armee lennukorpuse asutamisega. Soome esimeseks lennukiks sai Rootsi ajalehe Aftonbladeti peatoimetaja Waldemar Langleti muretsetud N.A.B. Albatros ning teiseks lennukiks Rootsi krahv Eric von Roseni poolt, Soome Vabariigi vägedele, kingitud Rootsi Enoch Thulins Aeroplanfabrik lennukoolis kasutusel olnud Morane-Saulnier Parasol, lennuk Thulin Typ D.

Thulin Typ D Lennukist sai Soome õhujõudude lennuk nr1. Lennuki saabumiskuupäevast, 6.märtsist 1918, Soome õhujõudude sünnipäev. Lennuki tiibadel olnud, von Roseni õnnemärkidest (haakristidest), Soome õhujõudude embleem. Lennuk hävines ise 16.aprillil 1918a. Lennuki vrakk ehk kõik mis temast veel tänaseks alles on.

Thulin Typ D koopia või replika kuidas moodsam öelda on.

Breguet 14 A2 Prantsuse kahepinnaline lennuk (biplaan). Toodeti aastani 1928, kokku 7800 lennukit,

neist 5500 I maailmasõja ajal. Soomes oli kasutusel peamiselt luure- ja pommilennukina aastani 1927, kokku 30 lennukit.

de Havilland D.H.60X Moth. de Havilland D.H.60 Moth oli inglise ühemootoriline, kahetasandiline ja kahekohaline sportlennuk. Esmalend toimus 22.veebruar 1925a. Aastatel 1925–1934 toodeti kokku umbkaudu 2000 lennukit. 1927 aastal tuli välja täiustatud versioon DH60X. Soome Riiklik Lennukitehas ostis 1928 aastal de Havillandilt litsentsi ja ehitas, aastatel 1929- 1930, 21 masinat, millest 18 läks Soome õhujõududele. Lennuk oli kasutusel kuni 1950 aastani.

Martinsyde F.4 Buzzard Inglise kahetasandilise hävitaja. Esmalend toimus septembris 1917a. ja seeriatootmine algas 1918a. I maailmasõja lõpp tõi kaasa masstootmise lõppemise ning tellimustest loobuti. 1921 aastal läks firma Martinsyde pankrotti. Selleks ajaks oli valmis ehitatud või erinevas ehitusjärgus 333 lennumasinat, mida kuni aastani 1930 müüs Aircraft Disposal Compani. Soome riik ostis 1923 aastal prooviks ühe lennuki ja 1927a. veel neliteist. Lennukid olid kasutusel aastani 1939.

Gourdou-Leseurre GL.22 (B3) Prantsuse hävitaja. Esmalend 10.mai 1918. Soome õhujõudues oli kasutusel 20 lennukit. Üks proovilennuk GL.21(B2) ja üheksateist täiustatud GL.22(B3).

Bristol Blenheim IV Briti kerge pommilennuk, mida kasutati laialdaselt Teise maailmasõja kahel esimesel aastal. Esmalend 12.aprill 1935. Ehitati 4422 masinat. Soomes oli kasutusel erinevatel andmetel kuni 99 lennukit. Lennukid osalesid nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas ning kuni 1958 aastani kasutati neid pildistamiseks ja sihtmärkide pukseerimiseks.

Fokker D.XXI (FR-110) Hollandi hävitaja. Esmalend 27. märts 1936a. 1937.aastal otsustas Soome valitsus tellida seitsmest lennukist koosneva esialgse partii, samal ajal peeti läbirääkimisi tootmislitsentsi omandamiseks, mille alusel Soome asus ka siseriiklikult tootma uusi lennukeid. Aastatel 1939–1944 valmistas Tampere Riiklik Lennukitehas (Valtion Lentokonetehdas) kokku 93 lennukit.

Talvesõjas moodustasid Fokkerid Soome hävituslennukite peamise löögijõu ning hävitasid 141 vaenlase lennumasinat ning Jätkusõjas veel lisaks 60 lennumasinat. Lennuk oli kasutusel peale sõda veel õppelennukina kuni 1948 aastani.

Hawker Hurricane I on Briti üheistmeline hävituslennuk, mille peamiselt Briti kuninglike õhujõudude (RAF) tarbeks projekteeris ja ehitas Hawker Aircraft Ltd. Esmalend 6. november 1935a. 1940 aasta lahingus Suurbritannia pärast, põhjustas Hawkwr Hurricane 60% Luftwaffe kaotustest.

1936 aastal ostsid Soome õhujõud 12 Hawker Hurricane I, millest Soome jõudis kümme lennukit.

Tagavaraosade nappus Jätkusõja ajal vähendas lennukite arvu veel. Kasutusse jäi viis lennukit ja lisaks üks sõjasaagiks langenud ning lennukõlbulikus tehtud Hawker Hurricane II.

Brewster 239 ühe kohaline USA hävitaja. Ameerika F2A Buffalo eksport variant, millelt olid eemaldatud kõik mereväe komponendid. Soome riigil õnnestus osta 38 Ameerika laevastikule ja 6 Belgia õhujõudude jaoks ehitatud lennukit. Talvesõtta lennuk ei jõudnud kuid Jätkusõjas sai temast soome hävituslennukite põhijõud. Ta oli võimeline hävitama enamiku soome vastu tegutsenud Nõukogude lennukitest ning sõja algfaasis tulistati alla, iga kaotatud B-239 kohta, 32 Nõukogude lennukit. Tulemuseks 477 alla tulistatud lennumasinat ja 36 ässa lendurit.

Messerschmitt Bf 109G-6 (MT-507) oli Saksamaa uue põlvkonna üheistmeline, kinnise kabiini, sissetõmmatava teliku ja täismetall-konstruktsiooniga alltiivaline hävituslennuk. Esmalend: 28. mai 1935a. Bf 109 on kõigi aegade enim ehitatud hävituslennuk. Erinevatel andmetel toodeti kuni 36000 lennukit.

Soome õhuvägi tellis Saksamaalt 162 lennukit (48 G-2, 111 G-6 ja kolm G-8). Transiidi käigus hävis kolm lennukit. Nii jäi Soome õhujõududele sada viiskümmend üheksa hävitajat Bf 109. Soome lendurid said aastatel 1943–1944 Bf 109 G-ga 663 õhuvõitu ja kaotasid lahingus 34 lennukit (20 tulistati alla vaenlase lennukite poolt). Lisaks kaotati veel muudel põhjustel 23 lennukit. 102 lennukit, Bf 109 G, elas sõja üle.

VL Pyörremyrsky on Soome hävituslennuk, mille on projekteerinud ja ehitanud Riiklik Lennukitehas. Masin sündis vajadusest paigaldada V12 mootor hävitajale VL Myrsky. Kuna see polnud võimalik, disainiti uus hävitaja täiesti nullist. Võimalikult palju detaile valmistati puidust, mille saadavus Soomes oli sõja ajal hea. Eesmärk oli saavutada Messerschmitt Bf 109G jõudlus. Soome õhuvägi tellis 13. aprillil 1942a. kaks VL Pyörremyrsky prototüüpi kuid sõda lõppes enne esimese prototüübi esmalendu. Ehitati vaid üks prototüüp.

Link-Trainer LT-3 Lennusimulaator.

Lennukimootori tootjate kuulsuste hall

Daimler-Benz DB 601F

BMW 132A

Pratt & Whitney Wasp Jr. R-985-AN-14B

Tumanski M-85

Bristol Pegasus XXI

PEALE SÕJAJÄRGNE AJASTU

Douglas DC-3C (DO-4) DC-3 on kõigi aegade enim toodetud reisilennuk maailmas. Neid ehitati kokku, koos sõjaväe versioonidaga (C-47, C-53), ligikaudu 16 000 masinat. Esmalend toimus 17. detsembril 1935. aastal.

DO-4 ehitati Oklahoma Citys aastal 1944. Soome valitsus ostis lennuki liitlaste ülejäägilaost Oberpfaffenhofenis 1947 aasta jaanuaris. Lennuk ehitati riiklikus lennukitehases ümber C-47A-30DK-st reisijaversiooniks DC-3C-S1C3-G ja töötas Aero reisilennukina kuni 27. veebruarini 1960a.

Pärast seda müüdi lennuk õhujõududele. Sai koodi DO-4 ja teenis transpordilennukina 27. maini 1982a. Lennuk lendas kokku 28 576 tundi. Pärast Teist maailmasõda soetas Soome kokku 19 lennukit Douglas DC-3, C-47 ja C-53.

Valmet Vihuri II (VH-18) Valmeti poolt loodud kahekohaline õppehävitaja aastatel 1953–1959.

HELIKOPTERID

Mil Mi-1 (OH-HRC) oli Nõukogude Liidu kolme- või neljaistmeline kerge tarbehelikopter. See oli esimene Nõukogude helikopter, mis läks seeria tootmisse. Kopter võeti kasutusele 1950. aastal ja esmakordselt nähti teda lendamas 1951.a. Nõukogude lennupäeval, Tushinos. Soome riik soetas endadle 4 helikopterit, millest kaks olid kiirabi kopterid SM-1S/600. 5.detsembril 1960a. kinkis NSV liit

Soome presidendile Urho Kekkonenile, 60.sünnipäevaks, helikopteri Mil Mi-1M. Kopter saabus riiki samal päeval ja teenis piirivalves koodi OH-HRC all kuni 1968. aastani.

Mil Mi-4 (HR-1) NSVLiidu transpordi helikopter, mis oli mõeldud nii tsiviil kui ka sõjaliseks otstarbeks. Kuigi Mi-4 sarnaneb üldpildis oma uuendusliku mootoriasendiga kokpiti ees, tugevalt H-19 Chickasawle, on tegemist suurema helikopteriga, mis suudab tõsta suuremaid raskuseid kui H-19.

Esimene mudel võeti kasutusele 1953. aastal. Esimest korda esitleti kopterit välismaailmale 1952. aastal, Nõukogude lennupäeval, Tushino lennuväljal.

Mi-4 oli mitu aastakümmet peamiseks helikopteritüübiks nii relvajõududes kui ka Nõukogude tsiviillennunduses. Ta oli laialdaselt kasutusel 1970 aastani kuni Mi-8 ta lõplikult välja vahetas.

Soome õhujõududel oli kasutada kolm Mil Mi-4 helikopterit

Mil Mi-8T (HS-1) Tootja maa, NSV Liit. Mi-8 on maailmas enim toodetud helikopter. Erinevaid variante kokku on toodetud ligikaudu 17000 ühikut. Soomes oli kasutusel erinevaid modifikatsioon kokku 9 kopterit.

REAKTIIV AJASTU

Iljushin IL-28R ja MiG-15UTI (MU-4)

de Havilland D.H.115 Vampire Mk.55 (VT-8) on de Havilland D.H.115 Vampire baasil ehitatud treening lennuk. Eemaldatud oli radar ja lisatud olid topelt juhtimis süsteem. Tegu oli de Havillandi eriprojektiga. de Havilland D.H.115 oli Soome õhujõududes esimene katapulteeruva istmega reaktiivõppelennuk.

Folland Gnat Mk.1 (GN-101) Kerge Briti hävitaja.

MiG-21BIS (MG-138) on MIG-21 viimane arendus versioon. Soome õhuvägi omandas aastatel 1978–1986 26 hävitajat. Lennukid olid kasutusel tõrje-ja luurehävitajatena. MiG-21BIS on Soome õhujõudude viimane lennuk, mis ületas 2 Machi kiiruse. MiG-21BIS viimane lend toimus 7. märtsil 1998. aastal.

Nii näeb siis välja MiG-21BIS kabiin seest poolt. Oluline on, et sa leiaksid esimese ehmatusega õiged nupud ülesse.

Saab 35S Draken (DK-223) on Rootsis väljatöötatud püüdur hävitaja. Oli 60datel ja 70ndatel aastatel Rootsi õhujõudude põhi hävituslennuk samuti üks põhihävitajatest Soome õhujõududes aastatel 1974-2000.

Nii näeb välja Saab 35S Drakeni piloodi töö ruum. Tundub nagu tal oleks lihtsam kui MiG-21 piloodil, aga võibolla ka mitte.

II maailmasõja lõpp tõi Pariisi rahulepinguga Soome õhuväele hulga piirangud.

Näiteks keelatud oli:

omada rohkem kui 60 lahingulennukit;

omada sisemiste pommiruumidega lennukeid;

omada juhitavaid rakette või tuumarelvi;

omada Saksa relvastust või Saksa osadega relvi.

Lisaks oli piiratud personal 3000 inimesele.

1963. aastal vaadati piirangud üle ja Soomel lubati omada juhitavaid rakette.

Soome õhuvägi leidis piirangutes augu ja ostis hulga kahekohalisi lennukeid, mis läksid arvesse õppelennukitena. Neid sai kasutada ka teistel eesmärkidel. Samuti sõlmiti Rootsiga mitteametlik kokkulepe, et Rootsi hoiab oma territooriumil varuks Saab 35 Draken tüüpi hävitajaid, mis sõja korral Nõukogude Liiduga oleks kiiresti Soome saadetud. Neid hoiti 1980. aastateni. Piirangute täitmisest loobuti 1990. aastal.