KUIDAS MINA SILLAMÄE JA NARVA KAUDU TALLINASSE TULIN.

       Täna hommikul tekkis mõte sõita kuhugi. Kuna Narvas polnud käinud,oli varasematel aegadel vaid läbisõdetud ,otsustasime võtta suuna Narva poole.Teepeale jäid veel sellised kuulsad põlevkivi linnad nagu Kiviõli,Kohtla-Järve ja kuulus tuumalinn Sillamäe,aga neid meil seekord plaanis külastada  polnud,kuigi põige Sillamäle sai tehtud küll.Selle kordseteks  vaatamisväärsusteks osutusid :  

  

 Sillamäe raekoda,

 revolutsiooniline mälestus märk, 

treppide kaskaad lilleklumbiga

ja kohalik mutike teise ilmasõja aegse unikaalse lapsevankriga.

      Algselt plaanisime veel väheke ringi vaadata, aga siis selgus et linnas käib sel nädalavahetusel hoogne teeremont ning  liiklus tundus olevat korraldatud nii, et sõiduautodel on parempoolne ja veoautodel vasakpoolne liiklus.Jätsime hüvasti selle kaosega ja liikusime edasi Narva (vene keeles varem ka Rugodiv) poole.

      Narva võttis meid samuti vastu sombusena. Oli just parasjagu paus kahe vihmasagara vahel.Parkisime auto piiripunkti esisesse parklasse. Uskuge või mitte, aga see oli tasuta.Koheselt hakkasid silma kõvad sümbolid minevikust.Ajalooline linn, muudmoodi ei saakski see olla.

 

Veetorniga maja. Lapsepõlvest meenub, et sellstel pindadel ilutses reklaam "Slava KPSS" ja veel vene keeles, aga siis ei julgenud inimesed keeleseadust teada.

 Sakiline täht

 ja Volodja.

      Kui nõukogude hõnguline kadalipp läbitud, avanes lõpuks vaade Narva Hermanni linnusele.Muideks võimsama pildi saaks Jaanilinna linnuse juurest,aga kuna ilm oli sombune, siis ei hakanud üle jõe ujuma.

Juba meie esiisadgi said aru, et kõrgusest saab piiluda kaugele naabri aeda.Sellepärast siia selle nii kõrge torni ehitasid.Ja missugune vaade sealt avaneb.

Rekkade jäjekord Venemaa poolel, muidu pole seda näha.

 

Jaanilinna linnus.Mingil põhjusel kasutatakse seda linnust samadel põhjustel ,kui meiegi enda oma. Üle jõe vaatamiseks.

Nad teevad isegi meist pilti.

Jaanilinna linnus.

Tähtis ida kaubatee.

      Linnusest lahkudes ,aga juhtus niisugune imeline lugu, millest seekord ,oma inetul moel, päästis sularaha puudumine ehk plastkaardiga arveldamine.

      Linnuse esises pargis märkasin ma, et üks naisterahvas tiirutas paar korda ümber meie  ja kui me olime auto juurde jõunud astus ta meile ligi ning rääkis oma südant lõhestava loo sellest, kuidas ta Venemaalt tulles oli tühjaks varastatud, talle küll oli antud miilitsast tõend, mida eesti politsei ei aksepteerivat ja andku me talle Tallinnasse sõiduks raha, palju saame,et ta küll saaks ka häälega ,ent ta on rase ja te sellepärast ei tahtvat riskida.Meil aga sula polnud ja me saanud teda kuidagi aidata.

      Meie teine kohtumine leidis aset mõne tunni pärast. Oh imet ta oli vist vahepeal sünnitanud, sest sel korral keeras ta meile ette ja vuhises selg sirgelt mööda jalgrattaga,laps oli pakiraamil ja ise oli ta parasjagu ametis mobiiltelfoniga rääkimisega , meid ta samuti ära ei tundnud,ega sellest ka mingi probleemi polnud. Ilmselgelt polnud tal mahti ka liiklemiseks ent nii ta läks.

     Lugu ise päädis sellega et kolmas kord me kohtusime veel, seda juba õhtu poole Rimis.See kord nägime ka ta tegevuse köögi poolt.Kuidas ta enne etteastet keskendus ja proovi tegi, kuidas ohvri valis, udu ajas ja raha sai.

     Kogu selle loo moraal on - leidke endas üle sotsiaalne närv ja laske see perearstil eemaldada või siis ärge laske.

 

   Aga nüüd edasi Narva linnapeale.

    Narva, muideks jättis erinevalt paljudest muudest Eesti linnadest vägagi eluslinna mulje.Inimesed pidasid pulmi ja kella 19.00 ajal oli RIMI parkla autosid täis.Viimast ei hakanud ma pildistama,no kesse ikka ei usuks.Küll aga stiilinäide pulmaautost.

Väga võimsa mulje jättis Narva Aleksandri Suurkirik .



Väljast ta midagi eriti võimast ei tundunudki,kuigi kaheksanurkne pearuum torkab oma erilisuega koheselt silma igast punktist kus ta näha on. Seevastu seest jättis pearuum sellise võimsa ja jõulise mulje,et seda on raske kirjeldada,seda peab ise kogema.Ehk on need pildi abiks.



Veel jõusime külastada Narva Issanda Ülestõusmise Peakirikut.Seal oli parasjagu Jumalateenistus käsil ja saime ka piiluda sisse.Ka see on suur ja võimas neobütsantsilkus stiilis kirik, võimsa ikonostaasiga.

Selleks korraks hakkas aeg otsa saama, sai veel kolistatud linnavahel ,aga edasitee Tallinasse tahis läbimist.Iseenesest hea, et kõike ei jõud üles võtta. On jälle põhjust  uuele tuurile tulla.