ORDURETK PÄRNUMAALE EHK MIS SAAB SIIS,KUI VAATAD ELU LÄBI KALA SILMADE

      Nagu teada, saavad kõik lood kusagilt alguse, aga seekord jätan meelevaldselt päris alguse rääkimata.Mingit erilist põhjust mul selleks pole.Ja kuigi te olete ilmselt üpriski uudishimulikud, siis lohutuseks teile võin öelda, et midagi ekstravagantset ja kõmulist selles ei olnud.
    Sissejuhatuseks  pean veel ütlema, et retk ise algas Pärnu linnast ja kõik pidid kõigiga kokkuleppima, kuidas keegi kohale saab ja meie leppisime Mariga kokku, et tema saab meiega. Umbes nii see täpselt algaski. Laupäeva hommik oli paljulubav. Sumune ja kergelt tuuline. Kell seitse hommikul toppisime lapse,koera ja kõikvõimalikku kola autosse,võtsime autole lonksu kütust ja Mari ja asusime teele.Teel Pärnusse pidime me erinevalt teistest  väikse jõnksu sisse tegema ning tänu sellele avanes meile võimalus pildistad Vigala kirikut.

See on see kirik kus koguduse liikmed koos õpetajaga panid toime kuriteo, mille käigus värvisid nad üle kiriku altari. Selle peale kogunes uskmatutest ametnike ja septsialistide kogu, kes tegi kindlaks et sajandite vanused puukoid on välja surnud ja nende elukeskkond on kahjustunud ning altar on rikutud.

Kahjustatud altar nägi välja nii.

Ja peauks nii.
     Aga nüüd retke juurde tagasi. Kokkulepitud ajaks jõudsime Pärnusse. Seal ootas meid kaetud laud ja hommikukohv.

Siin on juba hea ja parem hammaste taha lastud (kes, see tühja kõhuga ikka pildistab) ning osavõtjad on kogunenud viimasele stardieelsele briifingule. Ära tuleb veel märkida tõsiasi, et osalejate autokolonn oli nii pikk,et ulatas peaaegu ühest linna servast teise.Umbes nii.

Ja siis istusid kõik autodesse ja kõik see algas.

 Audru polder.

Seal toimus lindude pildistamine. Igaüks pildistas linde täpselt nii nagu ta lindude pildistamisest aru sai.

Rändlinnud.

Motoriseeritud linnud.

Birdie

Audru

Veel vahemärkusena pean ütlema, et väikese alapealkirjaga on märgistatud need peamised lõigud, kus me autodest väljusime ja armutult kõik mida nägime ülespildistasime.

Aga nüüd Audru. Mõisapark, koos seal asetseva torniga majaga. Maja torni järgi võis arvata, et tegemist on  silomõisa ehk endise kolhoosikeskusega, aga ei, lähemal uurimisel selgus et tegemist on  endise mõisa teenijatemajaga, mida praegu kasutasid kohalikud inimesed elamis pinnana.

Lisaks elumajale asetsesid mõisapargis järgmised peamised vaatamis väärused:

Vabaõhu lava. Tänu millele me saime teada, et siitkandi rahvas on kõva laulurahvas.

Küttematerjali kuhi. Ilmselt külmast talvest ülejäänud.

Punnis kaevukaan.Sellele me seletust ei leidnud ja kui aus olla, siis ei otsinud ka.

Puuseen.

Mõisapargi oma gloobus.

Kuulus uks.

Rippsillad. Võiks öelda isegi, et rajoonilise alluvusega ime.

Ja kõige lõpuks Audru oma sidesõlm. Seda läbisid nii wifi,kohvi kui ka Jõhvi.

Lindi raba

 Lindi raba oli muidu ilus koht, torniga ja puha, aga mõned etnilised grupid olid tallates looduses maha jätnud siia oma ökoloogilised jalajäljed.

Selline nägi Lindi raba välja, tema ilus.

Selline, aga valus, koos oma ökoloogilise jalajäljega. 

Rabas ilmnes ka globaliseerumise märke.

Kohustuslik ladvakas

Veel üks rabakas.

Pesakast lindudele. Paljudele jäi arusaamatuks kuidas see sinna sai, mulle jäi ka.

Pootsi

Pootsis asus Pootsi - Kõpu Püha Kolmainu kirik. Erines see kirik teistest Pärnumaa õigeusu kirikutest selle poolest, et tal  puudus peasissekäigu kohal olev kellatorn. Miks see ehitamata jäeti, on tänini teadmata.

Samuti selgus, et selle kiriku ehitus algas sellest, et kõigepealt kaevati vundamendi auk.Kes veel ei tea, siis ka kõik teised ehitised saavad tavaliselt sellest alguse,kui see paberitega vehkimine vahele jätta.

Veel oli Pootsis keerulise katusega tüvikoonus.

Keerulise katusega tüvikoonustel on selline eripära,et kui lisada labad ,saab temast tuuleveski ehk tuulik.

Etniline päriselanik.

Ja veel üks kohalik, kellega ma enne Pootsist lahkumist mõne sõna vestsin.

Seliste kirik

Seliste kirik oli huvitav sellepärast,et erinevalt paljudest asjadest meie ümber ei ole sel midag pistmist Hiinaga.

Seliste kiriku  ehitasid meile lätlased. Täpsemalt Riia mungad. Seda võib pidada ka esimeseks läti moodulmajaks eestis. 

Tänini pole teada kas tegu oli salakauba veoga,lätii ekspordi või millegi muuga ent teada on see, et kirikudetailid toodi siia talvel, üle jää ja et Seliste kirik pandi nendest detailidest siin ka kokku.

 Ja ukse tegid nad kirikule ka ja välja näeb see nii.

Nüüd puhkame silmi.Samblik.

Ja selline nägi välja kirikumõisa muuseumi tuba.

Vahepeal olime jõudnud Tõstamaale. Tõstamaal oli peamiseks tegevuseks kaubanduse elavdamine ehk loominguline grilltarvikute sumbuurne ja kokkuleppeline kokkuostmine õhtuse pikniku tarvis.

Kaks vaatlustorni

Linnuvaatlus torn. Tornist avanenud vaade oli muljet avaldav.Ei ühtegi lindu.

Ainus, mis lindude olemas olust aimu andis, olid kaks lindude poolt tekitatut valget triipu taevas.

 Teine torn oli tammede vaatamise torn.

Tamm mida sellest tornist vaadeldi.

Aga mida võis ka torni ronimata maapinnalt vaadelda.

Ja siis veel selline puu, mis tammeks ei kvalifitseerunud.

Ja  seda üritati varjata sellise märgi taha.
Sedasi nägi kõik see värk tornist vaadatuna.Võttis sõnatuks?

Mind igaljuhul võttis.

 Sõmeri ja karukellad

Karurukellad on sellised karvased ja üsnagi mürgised lilled.Noppida neid ei soovitata ja lisaks on nad veel looduskaitse all ka.
Vahepeal aga oli tekkinud olukord kus kõik kaotasid kõik ära. Kohtusime Team Sindiga, kes väga täpselt teadsid,et me oleme ära eksinud, nad ise olid ka. Nemad aga erinevalt meist teadsid kuhu minna tuleb, haakisime end neile sappa ja nii me karukellad üles leidsimegi. Ülejäänud tulid juba karukellade mõmina peale kohale.

Mõni karukell oli päris kuri, aga kui me neile mett andsime rahunesid nad maha.

Pikniku koht.

Selline nägi ta välja enne piknikku

tuletorniga 

 ilma tuletornita.

Vahepeal olid meie read hõrenenud, need kes olid lähemalt ja kaugemalt tulnud ja pidid minema hakkama, läksid ära.Ja siis grande finale. Päikeseloojang Sõmeri moodi.

Sellise pildi sain mina

sellise pildi sai Mari. 

Ja oligi kõik, päike oli loojunud, päev oli otsas, seda et jäänud oli veel kodutee, ma siia lõppu seekord ei kirjuta või kui, siis õige pisut.

MÕNED TÄNUSÕNAD:

Aitähh,ja,tore,päev,Silvija,ordukad, kõik,oli,teile,erilised,eest,korraldamine,tänu,vastuvõtt.