Algus oli paljulubav. Ladusin fotokola kotti ja teele. Suund sai võetud lõuna poole. Kus kohast sa ikka seda kevadet otsid, kui mitte lõunast. Viljandi tundus olema igati sobilik koht. Teel aga selgus, et siiski vist mitte. Mida kugemale Tallinnast ja mida lähedamale Viljandile, seda hallimaks muutus sinine taevas me peakohal ning pisut enne Viljandit sadas lund, maa oli valge ja õhus oli tunda talvist karget külma hingust. Oli selge, et kevadet me siit ei leia, küll aga kõike muud.
Algatuseks tervitas meid Kodu Anttila pood.
Kodu Anttila pood on omalaadne Viljandi sümbol. Kui sa käid Viljandis ja ei käi Kodu Anttila poes,siis pole sa nagu Viljandis käinudki. Piilusin sisse kevadet ei kusagil.
Olgugi et Kodu Anttila pood on Viljandis tähtsal kohsl, ei tähenda see seda, et seal muud polegi. Viljandi on siiski oma elanike arvu poolest kuues linn Eestis. Ta asub Sakala kõrgendikul ja seda on näha ka linnapildis. Osad majad asuvad künka jalamil.
Ja osad jällegi jalami all.
Ning osad jällegi teisel pool sama künka jalamil. Et mitte öelda, Paala järve kaldapealsel.
Paala järv ise ei ole mingi tavaline looduslik veekogu vaid turbavarumise tagajärjel tekkinud paisjärv. Aga see ei loe, seni ei jälgegi kevadest. Järve kattis korralik jää, mitte ka küll nii korralik et keegi oleks söandanud jääle minna ent jää siiski.
Ja nüüd künka otsa. Künka otsas asub suurem osa linnast koos vanalinnaga, oma ilus ja uhkuses.
On veetornelamu. See on üks niisuguseid dejavuu kaadreid mida saab teha veel teisteski Eesti linnades: Haapsalus ja kusagil veel.
On munakivi teid ja viltuseid kivimaju.
On Esimese Viljandi Esinduslokaali ja Sakala Panga nurk. See on veel üks dejavuu kaader,ka sellist pilti saab teha ka mitmes Eesti linnas ja jällegi Haapsalus ja kusagil veel.
On raekoda.
Ja on maja, kus oma õpingute ajal elas pea kolm aastat lõuna-eesti tuntud kultuuritegelane,
vabatahtlike ja kodukaitse aktivist, tuntud telehääl ja nägu, turismiarendaja Katrin Loss.
On Viljandi "Grand Hotelli" hoone. Siin asus Viljandi kultuuri kool 1991 aastani ja hoone välisfassaadilt on näha kuidas kultuur seda hoonet on murendanud.
Ning lisaks on linnapildis 19 sajandi lõpust pärinevaid ühe,kahe ja kolmekordseid puhasvuuk tellisetehnikas ehitatud hooneid, mis annavad linnale punakt jumet.
On taastatud veetorn.
On Johhan Köleri kuju, erilises aupaistes.
Ning on üks pink neile kel jalad on piltide vaatamisest väsinud.
Istuge ja puhake jalga ja et ei külmetaks pange midagi sooja istumise alla. Pink on lumine ning endiselt ei mingit märki kevadest.
Ja vapralt edasi.Viljandi Ordulinnuse varemed.
Märsilohistajate pühamu, Pärimusmuusika ait ja Vanemuise kannel ning
omnäoline kandiline laulukaar.
Kultuuri linnas jagub.
Koduteater "Ugala".
Ka hingele on midagi.Kaks kirikut on.
Viljandi Jaani kirik.
Viljandi Pauluse kirik.
On oma kõdurajoongi.
Kantreküla.
Säilinud on ka vana ja hea "Tikuvabrik "
Ning siia lõppu on igati sobilik teha fotohuvilistele üks kiire pildistamise alane õpituba. Nimelt kujude pildistamisel on oluline huvitamate piltide saamiseks leida erinevaid vaatenurki.
Kutuzov.
Sama kuju, Johannes Laidoner.
Ja lõpks raudtee jaam. Ei tea kas jääda või põgeneda. Kevadet me Viljandist ei leidnud.
Lõuna - Eestis valitses karm Põhja - Läti talv.
Ilmar, väga hea ja kvaliteetne pildialbum Viljandist. Viljandi on minu elus olulist tähtsust omanud 30 aastat, kui elasin Viljandimaal. Suur töö sul tehtud! Aitäh, Ilmar!
VastaKustutaHea ja ülevaatlik galerii Viljandist!
VastaKustuta