Niisiis, kui te olete Soomes ja suundute Helsingisse õhtuse laeva peale, aga teil on veel aega, mida surnuks lüüa, siis mida sellega peale hakata? Esimene mõte, mis peast läbi käib on kaubanduskeskus.
Kaubanduskeskused on Soomes hiigelsuured ning aja kulutamiseks sobivad suurepäraselt. Need on nii suured, et seal võib kuluda lisaks muule ka kogu allesjäänud aeg laevaleminekuks. Kui aga kaubanduskeskus ei ole eesmärk omaette, siis mida veel teha või kuhu minna? Mitmed minu tuttavad on soovitanud külastada Vantaal asuvat Soome Lennundusmuuseumit. Esmaspäeval on ta küll suletud, aga selle eest jälle on ta kolmpäevast reedeni avatud kella kaheksani õhtul ja ei ole sadamast ülemäära kaugel ka. Aga olgu.
Selgus, et sinna sõitmine ei olegi liiga lihtne ülesanne. Sama suured nagu kaubanduskeskused on Soomes ka maanteed ja liiklussõlmed. Siin kohal olgu võrdluseks öeldud, et Mäo rist on nende kõrval nagu kruusateede ristmik. Waze abiga (moodsad ajad) ja pärast mõningast keerutamist sildade pealt, alt ja vahelt, olime kohal.
Suomen Ilmailumuseo. Isegi vigases tõlkes kõlab kenasti Soome Ilma Ilu Muuseum. Kui aga tõlkimisega edasi minna, tuleb välja, koht kuhu me välja jõudsime on Soome Lennundusmuuseum.
Juba kaugelt eemalt aianurgast paistis monumentaalne DC-3. Lähemal uurimisel selgus, et algselt oli tegemist sõjaväe versiooniga C-53.Tootdetud on ta Santa Monica tehases. Väljalaske kuupäev on 1942. aasta jõululaupäev. Sealt jõudis lennuk otsaga Euroopasse ning lõpuks USA armee depoosse (tundub nagu Ameerika sõjaväele kuuluv kaubandus ettevõte), kust Soome riik selle ostis. Lennuk anti üle 1948. aasta juunis. Registreeriti Soomes kui OH-LCH ja anti üle Aero Ltd-le kus ta lendas 1967 aastani.
1970 aastal müüdi lennuk Soome õhuväele ja registreeriti ümber DO11. Õhuvägi kasutas lennukit aastani 1984.1986 aastal ostis eraomanike asutatud Airveteran Ltd kaks endist õhujõudude DC-3 lennukit, DO-11 ja DO-8 (endine OH-LCD „Gull“). DO-11 taastati lennukõlblikuks ja registreeriti 12. mail 1987 ümber vana registreeringuga OH-LCH. OH-LCD „Gull“ jäeti varuosadeks. 2014. aasta oktoobris viidi lennuk Soome Lennundusmuuseumisse, kus see renoveeriti ja paigutati 2015. aasta suvel toimunud Vantaa elamumessi atraktsiooniks. Tänapäeval asub „Gull“ monumendina Soome Lennundusmuuseumi ees.Tuleb välja, et tegemist on restaureeritud varuosaga.
Nii, nüüd aga sisse. Sees võttis meid vastu avar muuseumi kassa ja kohvik. Soetasime pileti 14 kehtivat raha per inimene ja sisse.
Väljapanek tundus natuke nagu konserv "Räim tomatis". Oli terveid lennukeid. Oli lennukeid mis olid terved, aga tiivad olid kenasti kõrvale pakitud ja oli lennukeid, mis kunagi olid olnud lennukid, aga enam ei olnud seda mitte. Kastmeks oli veidi ebameeldiv lõhn. Kahtlustan, et hirmu higi, mis oli eksponaatidele aegade jooksul kasutamisega külge jaaänud.
Esimene eksponaat uksest sisse astustudes oli asi, mis kunagi oli olnud Messerchmitt Bf 109 G2 MT-208. Täiesti uus lennuk 119,5 lennutundi. Esimene intsident juhtus 16.04.43, kui lennuk sõitis stardirajalt välja ning kahjustada said tiivad ja vasak telik ning lõplikult hävines lennuk 01.08.46 õppelaskmise käigus kui põrkas kokku sihtmärgiga. Selle tulemusena keris märklaua veo tross ümber tiiviku ja märklaud ise kattis kinni mootori õhuvõtu ava. Mootor seiskus ja lennuk maandus merre. Piloot pääses ilma vigastusteta.Lõplikult kanti lennuk maha 10.09.1946.
Ja siis... Avanes pilk kogu Soome purilennundusele. Kogu laealune kuhu pilk ulatus oli täidetud igatsorti purilennukitega.
Sain teada, et muuseumi kogudes on 72 lennukit, millest 22 purilennukit.
Mind on alati huvitanud mis inimesed nee on, kes nendega lendavad?
DFS 108-14 Schulgleiter SG-38 on Saksa ühekohaline algajatele mõeldud purilennuk, mida kasutati Soomes 1940. ja 1950. aastatel 10 eksemplari. Istud seal üleval. Lennuk on nagu seljakott rihmadega seljas. Mul hakkas seda lähdalt vaadates juba hirmus. Aga noh mis mina. Minu lennukogemus piirdubki ainult õhkutõusmise ja lendamisega. Ma ei ole kunagi lennukiga maandunud.
Harakka II (H-56) Soome põhipurilennuki täiustatud versioon.
PIK-10 Esimene Soome mootor purilennuk. Esmalend 1949.
Ja nüüd veel kaks purilennukit, mille tiivad on ruumipuuduses eemaldatud, aga võibolla ka mitte. Äkki on tiivad hoopis eemaldatud selleks, et nad ei saaks ära lennata.
JT-6 on PIK-20E prototüüp ja selle konstrueeris Jukka Tervamäki. PIK-20E on PIK-20 mootoriga purilennukversioon, millel on sissetõmmatav 43 hobujõuline Rotax mootor. Ehitati 103 lennukit. NASA kasutas 1980. aastatel uurimistööks kahte lennukit.
PIK-16 on Soomes toodetud ühekohaline standardklassi purilennuk, mille Kurt Hedström ja Tuomo Tervo konstrueerisid oma lõputööna aastatel 1959–1961. Lennuk on üks viimaseid täiustatud puitkonstruktsiooniga purilennukeid.
Mahe Scout on ülikerge õhusõiduk, mis võimaldab lennata piiratud liikumisvõimega inimesel. See on Soome esimene "lendav ratastool". Ehitatud Saksamaal 1984 ning annetaud muuseumile 1988.
Mignet HM-14 Pou du Ciel (Taeva kirp). Lennuki konstrueeris prantsuse elektriinsener Henry Mignet. Esmalend toimus 1933 aastal. Lennuk oli lihtsa konstruksiooniga ja koosnes neljast põhikomponendist: kaks tiiba, kere ja tüür. See oli lennuk, mida sai ehitada tava tööriistadega ning populaarseks sai tänu sellele, et kätte saadavad olid nii joonised kui ka lennujuhend. Pärast mitmei õnnetusi, keelati see lennukitüüp ära.
Moosiriiulid ja kõik teised lennukid, mis sarnanesid moosiriiulitele.
VL Viima II. Esmalend 12. oktoobril 1937. Oli Soome õhuväes kasutusel õppe lennukina aastani 1962.
Osad lennukid müüdi tsiviilkasutusse. VI-21-le anti tähistus OH-VII ja seda lennutati kuni 1985. aastani. Lennuk kustutati registrist 1989. aastal ja anti üle Soome Lennundusmuuseumile.
Letov S.218 A Smolik on Tšehhoslovakkia ühemootoriline kaheistmeline õppe lennuk. Esmalend 1925.
VL Tuisku II (TU-178) TU on siin eksitav. Tupoleviga pole siin midagi pistmist. TU-178 on lihtsalt lennuki ID. Selle lennuki projekteermine algas Soome Riikliku Lennukitehase noorte inseneride hobiprojektina. Esimene prototüüp hävines 29. jaanuaril 1934 toimunud kokkupõrkekatses laperduse tõttu. Uus prototüüp valmis 1935. aasta alguses. Lennuk osutus edukaks ja Riiklik Lennukitehas ehitas aastatel 1936–1937 kahes seerias 28 lennukit. Lennukit kasutati mitmekülgse õppelennukina kuni 31. jaanuarini 1950. VL Tuisku II (TU-178) on ainus säilinud seda tüüpi lennuk maailmas.
Fieseler Fi 156K-1 Storch
VL Pyry II (PY-27) Kahekohaline treeninghävitaja. Oli kasutusel 1940.–1960
Caudron C.60 Prantsuse kahekohaline biplaan Caudron C.60 treeninglennuk on Caudron C.59 pöördmootoriga versioon. Lennuk võitis Michelini karika 1921. aastal Soome õhuvägi kasutas lennukit treeninglennukina kuni 1936. aastani.
Polikarpov I-16, tüüp 15 (UTI-4) Polikarpov UTI-4 on kahekohaline versioon Polikarpov I-16 hävitajast, mille esimene lend toimus 31. detsembril 1933. UTI-4 lennukid töötati välja Polikarpov I-16 Type 10 baasil. 1942. aastaks oli Nõukogude Liidus ehitatud kokku 3395 kahekohalist Polikarpov I-16 lennukit. Soomlased said 1941. aastal sõjasaagina ühe Polikarpov UTI-4 lennuki. Lennukit kasutati luure- ja väljaõppe eesmärgil kuni 11. septembrini 1942.
Nüüd sai kohustuslik tehniline osa otsa. Nii. Mis on pildil? Õige!!! Lennuki juhtimise simulaator. Siin on neid mitmeid ja muuseum pakub välja ürituste korraldamist ka. Näiteks tuled oma töökollektiiviga ja õpid lenduriks. Lenduri amet on selle poolest lihtne, et alla saab kukkuda peamiselt üks kord. Tabasin end mõttelt, et simulaatoreid võiks olla ju teistel erialadel ka. No näiteks meditsiini teemaline, kus saaks simuleerida simulandiks olemist.Või siis mõne muu eriala oma. Tuled simuleerid ja volaa, amet selge.
Nüüd läks lappama ära.
Teise saali sisenedes võttis meid vastu vorsti kujuline kuumõhu pall. Tahtsin näha kui suureks ta päriselt läheb, aga saalis polnud ühtegi kuuma töötajat, kes oleks ta minu jaoks täis puhunud.
Ja jälle läheb tehniliseks.
Mil Mi-1 oli Nõukogude Liidu kolme- või neljaistmeline kerge tarbehelikopter. See oli esimene Nõukogude helikopter, mis läks seeria tootmisse. Kopter võeti kasutusele 1950. aastal ja esmakordselt nähti teda lendamas 1951.a. Nõukogude lennupäeval, Tushinos. Soome riik soetas endadle 4 helikopterit, millest kaks olid kiirabi kopterid SM-1S/600. 5.detsembril 1960a. kinkis NSV liit
Soome presidendile Urho Kekkonenile, 60.sünnipäevaks, helikopteri Mil Mi-1M.
Mil Mi-4 (HR-3) NSVLiidu transpordi helikopter, mis oli mõeldud nii tsiviil kui ka sõjaliseks otstarbeks. Kuigi Mi-4 sarnaneb üldpildis oma uuendusliku mootoriasendiga kokpiti ees, tugevalt H-19 Chickasawle, on tegemist suurema helikopteriga, mis suudab tõsta suuremaid raskuseid kui H-19.
Esimene mudel võeti kasutusele 1953. aastal. Esimest korda esitleti kopterit välismaailmale 1952. aastal, Nõukogude lennupäeval, Tushino lennuväljal.
Convair CV-440 Metropolitan. See on Soome Ilmailu muuseumi pärl. Ta on tänapäeva mõistes väike lennuk, aga muusemi ruumide suhtes, üpriski suur. Lennuki saba ulatus peaaegu lakke välja.
Lennukisse sai sisse ka. Nii eest kui ka taga uksest. Mina sisenesin tagant ja sain aru, et portselani pood. Lennuki istmed olid korralikut museumiseeritud, mida iganes see ka siis ei tähenda. Minu tagasihoidlike gabariitide juures ei võtnud ma seda tohutut teekonda ette ning väljusin sealt kust olin sisenenud. Alumisel pildil on näha koht kust ma oleks pidanud tegelikult sisenema, aga ma olin juba sees käinud ja uuesti minema enam ka ei hakanud.
Lennundusmuuseumis asuv Convair 440 Metropolitan OH-LRB on Finnairi ajaloo pikima kasutuseaga lennuk, 27 aastat. Aero/Finnairil ja Karairil on 1950. aastatest kuni 1980. aastateni olnud teenistuses kokku 9 Convairi lennukit. Convairid lendavad tänapäevalgi üle maailma kaubalennukitena.
Douglas DC-3A (OH-VKB) Ehitatud on see lennuk 1937 aastal Santa Monicas tehases. Lennuki tüübiks on DC-3A-214 ning ta on maailmas 20 vanim säilinud DC-3 lennuk. Lennuk osteti SAS-ilt Veljekset Karhumäki Oy-le 26. aprillil 1954. Oli kasutusel reisilennukina aastani 1973 mil anti üle geoloogiliste uuringute lendudeks. Lennuk võeti teenistusest maha 29. novembril 1979, olles lennanud 35 474 tundi. Teda hoiti Joensuu lennujaamas. Lennuk anti lennukõlblikus seisukorras Soome Lennundusmuuseumile üle 30. septembril 1982.
Nüüd sattusin ma küll kohale kui lennukile antakse süüa. Nokk lahti nagu püüaks putukaid. Saab 91D Safir (SF-9) Saab 91D Safir on Rootsi neljakohaline ühemootoriline treeninglennuk. Esmalend toimus 20. novembril 1945. Sarnasus Saksa Bücker Bü 181 Bestmanniga on seletatav asjaoluga, et lennukid konstrueeris sama disainer Anders J. Andersson.
de Havilland Canada DHC-2 Beaver (OH-MVL) De Havilland Canada DHC-2 Beaver oli algselt mõeldud õhutranspordiks Kanada kõnnumaal ning tal on väga lühike stardi- ja maandumismaa. Lennuk on valmistatud metallist ja mahutab lisaks piloodile viis reisijat.
Saab 35S Draken (DK-206) on Rootsis väljatöötatud püüdur hävitaja. Oli 60datel ja 70ndatel aastatel Rootsi õhujõudude põhi hävituslennuk samuti üks põhihävitajatest Soome õhujõududes aastatel 1974-2000.
de Havilland D.H.115 Vampire Mk.55 (VT-9) on de Havilland D.H.115 Vampire baasil ehitatud treening lennuk. Eemaldatud oli radar ja lisatud olid topelt juhtimis süsteem. Tegu oli de Havillandi eriprojektiga. de Havilland D.H.115 oli Soome õhujõududes esimene katapulteeruva istmega reaktiivõppelennuk.
Nüüd tagasi lapsepõlve. Puust kokkupandavaid lennukeid oli meil "Noore tehniku" poes ka. Oli keerulisemaid ja vähem keerulisi. Karbid oli kõveramad, aga lennukid lendasid sellegi poolest. Osad kasutasid lendamiseks kummimootorit, teised jällgi lendasid sisepõlemismootori abil kui lendasid.
Mudelite kaugjuhtimine oli ka. Käis teine juhtimisliiniga tiiva otsast, aga normaalset raadio teel jutimis kraami ei olnud. Mingi kökats oli. Mäletan, et kasutasime seda telefoniputkas kõne katkestamiseks, aga muuks ta ei kõlvanud. Jälle läks lappama. Nostalgia, mis teha.
Vahepeal muuseum otsa saanud. Muidu aru ei saa, aga selja taha oli jäänud muuseumi välisuks ja
aia ääres seisis viimane eksponaat.
Cessna 172 on oma erinevates versioonides maailma populaarseim tsiviillennunduses kasutatav lennuk.
Esmalend toimus 12. juunil 1955. Kokku on toodetud üle 44 000.
Esmalend toimus 12. juunil 1955. Kokku on toodetud üle 44 000.
OHH!!! Nii blogi kirjutades saad teada enam kui muuseumis käies silmadega haarata jõuad. Hariv kogemus.
Täna võib öelda,et need kaks halli kus muuseum asub on jäänud kitsaks, Raske on eksponaate hoomata ja aru saada mis ja kus, aga soomlased on tublid. Käib uue muuseumihoone ehitus ning kui see valmis saab on lennukid kindlasti paremini eksponeeritud ja muuseumist on saanud veel parem koht kus aega parajaks teha.
