KUS TE KA MAANTEELT MAHA EI KEERAKS, SIIS KUHUGI TE SATUTE IKKAGI. SUOMEN VETURIMUSEO.

  Kus te ka maanteelt maha ei keeraks,siis kuhugi te satute ikkagi. Igaljuhu ennem Tamperet me kuhugi keerasime ning koht kuhu me sattusime kandis nimetust Akaa. Akaa on 16 892 elanikuga linn Soomes. Linnal on kolm linnakeskust: Toijala, Viiala ja Kylmäkoski. Toijala on olnud oluline raudteesõlm alates 1876. aastast. Läbi linna kulgeb Helsingist põhja poole suunduv põhiraudtee mis omakorda liitub Turust tuleva raudteega. Lisaks rongile saab siia ka laevaga, bussiga  ning autoga. Linnas on kaks tegutsevat tapeedivabrikut ning metalli- ja masinatöökoda.  Siin on kolm kirikut. Mõned huvitavad muuseumid. Tapeedimuuseum Pihlgren & Ritola, Lapsevankrite muuseum Mukelos ja Soome vetruri muuseum. Viimasesse me ka sammud seadsime.
  Kohale jõudes võtab sind vastu RK seeria vagun, mis on ühtlasi nii piletikassa kui ka kohvik. Tegemist on endise VR kiirrongides kasutusel olnud restoran vaguniga, mille tootenimetus oli "Kuldne hulkur"(Ohh, kus mulle meeldib Google Translate)

Pilet näpus uudistama.

Vedurihall koos pöördlauaga. Kaks väliselt taastaud vagunit. Üks posti, teine kaubavagun.

Deutz mootorvedur NR 55186/1955 Ainukene info, mis mul õnnestus leida on see, et vedur on müügis. Oleks suure aiaga maja saaks teha aiaraudtee.

Matisa raudtee hooldus sõiduk Mida see aparaat täpselt tegi, ei õnnestunudki mul välja selgitada, sest internet on täis oluliselt uuemate seadmete pilte.

Kui talle nüüd pisut otsa vaadata siis äkki võimaldab see masin vahetada liipreid ja ka neid naelutada. Muideks taustal olev kollane masin on tema oluliselt noorem vend. Kuna ta jäi aia taha siis siin me temast juttu ei tee.

  Siin on koht kus me sisenesme vedurihalli, üle pöördlaua nagu vana vedur. Ja jälle, nagu läbi aja ussiaugu oleksime sisenenud minevikku. Vanale depoole iseloomulik õli lõhn. Natuke määrdunud seinad ja põrand ning omamoodi argine segadus. 

Keskmise raskusega kaubavedur Tv1 (kuni 1942. aastani K3) "Jumbo" nr 933. Olid kasutusel 

Soome Riigiraudteel aastani 1970 . Toodeti ajavahemikus 1917-1945. Kokku ehitati 142 vedurit.

Tehnilised andmed:

Teljevalem 2-8-0 ( 1'D)

Pikkus 17 808 mm

Kaal  61,5 + 36 tonni

Tippkiirus  60 km/h

Soome raske manööver auruvedur Vr2 ( enne 1942. aastat D1 ) nr 964 Vedureid toodeti aastatel 1930–1931 ja olid Soome Riigiraudtee teenistuses kuni aastani 1975. 

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-6-2 (C1-d)

Pikkus 10 600 mm

Kaal   57,8 t  

Maksimaalne kiirus 50 km/h 

Kerge kaubarongi auruvedur Tk3 "Pikku-Jumbo" (algne klassifikatsioon K) nr 1150

Tk3 on enim toodetud auruvedur Soomes. Aastatel 1927–1930 ehitati sada vedurit ning aastatel 1943–1953 telliti ja ehitati veel 61 vedurit. Kokku ehitati 161 vedurit, mis olid kasutusel 1975 aastani. Neid kutsuti hellitavalt "Pikku-Jumboks" (Väike Jumbo), kuna nad olid vaatamata väikesele kaalule hea jõudlusega. 

Neil oli madal kütusekulu (tavaliselt kasutati kütteks kasepuitu) ning head sõiduomadused.

Väike teljekoormus võimaldas neil töötada ka kõrvalteedel teisejärgulistel liinidel. 

Nad olid vedurimeeskondade seas väga populaarsed.

Tenilised andmed:

Teljevalem 2-8-0 (1'D-3T)

Pikkus 16 000 mm

Kaal  51,8 + 26,4 t

Maksimaalne kiirus 60 km/h 

   Hanomagi aurumahutiga vedur "Pudel". See on auruvedur millel pole katelt. Katla asemel on          survepaak, mida täidetakse tööstuses, aurukateldes üle jääva auru või suruõhuga. Vedur töötati algselt välja manööverdamiseks tuleohtlikes tööstuspiirkondades, nagu naftatöötlemistehased, gaasitehased ja parvlaevade depood, kitsad tunnelid ja rööbastega laod. Kuna veduril ei ole katelt, ei ole ka lahtist tuld,  ei eraldu suitsu, sädemeid ega söetolmu.    

                                                                   

Lisaks rongidele vajab raudtee ka igasugust imeliku kola. Tungrauad.

                                                                                                  

Mootorvagun DM7 NRO 4216 "LÄTTÄHATTU" 

Tenilised andmed:

Kogupikkus 16,7 m

Maksimaalne kiirus 115 km/h

Mootordresiin TRE-36 "MORE" Natukene nagu raudtee Sapakas. Kõigepealt tuleb sisse mahtuda,

siis on juba kergem. Sees on kaks pinki. Silmajäri 2+3. Aga iial ei tea. Võibolla ka 1+2.

Eesistuja peab kangide vahele ära mahtuma. Mootoriks on põrnika Volkswagen 122/30 mootor, võimsusega 28 hj ja minek.

Tenilised andmed:

Teljevalem 1-1-0 (1'A)

Pikkus  3m

Kaal      1t

Maksimaalne kiirus 50 km/h 

Lisaks leiab ka jaamakorraldaja laualt igasugust imeliku kola. Peale trükimasinate kui nad trükimasinad olid ei olnud seal ühtegi arusaadavat asja.

Mootorvedur FRICHS  Toodetud  Taanis Frichsi tehases aastal 1944. Oli Soome kaitseväe Turu mereväebaasis kasutusel kuni 1989 aastani.

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-4-0 (B)

Pikkus  5,2m

Kaal      8t

Mootorvedur Move3 "MOTKO" Kas tuleb tuttav ette? Nõuka ajal oli sarnaseid vedureid igas tehases, kuhu raudtee haru sisse keeras. Aastatel 1948-1950 ehitas Valmeti Lennukitehas Nõukogude Liidu jaoks 14 Move3 tüüpi diiselvedurit millest neli jäi Soome.

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-4-0 (B)

Pikkus  6,2m

Kaal     12t

Maksimaalne kiirus 45 km/h

Mootorvedur Move5 

Veduri kopsud

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-6-0 (C)

Pikkus  7,7m

Kaal     32t

Maksimaalne kiirus 30 km/h

Mootorvedur Move21 nr 66/Dv 100  Kitsarööpaline vedur, mõeldud 750mm raudtee jaoks..Ka selline vedur võib ka kusagilt tehasest tuttav tunduda. Valmet Oy ehitas aastatel 1946–1952 kokku 76 sellist diiselvedurit. 65tk Nõukogude Liidule sõjakulude katteks ja 11tk Soomele.

Kus nad NSVlis töötasid? Ei Tea. Aga NSVLi loogikat jälgides võis see olla küll meie regioon. Googles tuhlamine ei andnud esialgu midagi, aga mida Google sellest ajast üldse teab. Äkki on mõni veel kusagil säilinud, kuigi NSVL oli pragmaatiline riik. Mis otsa sai läks taaskasutusse.

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-8-0 (D)

Pikkus  6,2m

Kaal     12t

Maksimaalne kiirus 31 km/h

 

SISU raudtee auto  Rau-Rto16   See on aparaat millest on netiavarustes palju pilte ja tundub, et ka töökorras masinaid. Mis asi see päriselt on ei tea, aga Wiki väitel on ta töökorras.

Diiselvedur "BJURSTRÖM LOCOMOTIVE" Aastatel 1931-1950 valmis paarkümmend seda tüüpi vedurit peamiselt tööstusettevõtete jaoks.

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-4-0 (B)

Pikkus  5,7m

Kaal     12t

Maksimaalne kiirus 31 km/h

Harkord-Ardelt-aurukraana

Tka7   Tka7  on VR-i poolt kasutatav, kõige levinumad raudtee hooldusmasin. Neid võib näha kõigil Soome raudteelõikudel. VR-i Kuopio masinatöökojas toodeti neid ajavahemikul 1977–1993 kokku 80

masinat.

Tenilised andmed:

Teljevalem 0-4-0 (B)

Kaal     128t

Maksimaalne kiirus 80km/h

Reisijatevagun EFi nro. 22374 aastast 1947

  Lõpetuseks aga mõned raudtee ringreiside plakatid. Kindlasti tekkis teil küsimus, mis asi on rengasmatka ? Rengasmatka idee seisnes selles, et soetad ringipileti ja sõidad rongiga punktist A läbi Soome punkti A ehk kodust koju tagasi. Tundus hea mõte. Kas just punkti A? Vara veel. Puhkus jätkub.

  Nüüd on see koht, kus oleks sobilik midagi lõpetuseks öelda. Muuseum ei ole just kõige suurem ent huvitavat vaatamist jagub seal küllaga ja need, kellele ajaloo hõng meeldib, saavad seda reaalselt siin sisse hingata. 

Pildid on nagu on,sest isegi lainurk objektiivile jäi seal kitsaks ja piltide all on tehilist puru ka, et jutt

pisut kuivem oleks ja Teil igavam (huvitavam) lugeda oleks.

                                                                   KÄIDUD!