SINTLASTE VAATLUSRETK "KUIDAS ELAD KEILA - JUGA" (vol.2)

   Teel Pakri poolsaarele otsustasime sintlastele näidata veel üht meie põhjaranniku vaatamisväärsust Treppoja joastikku. Sealt saab alati suurveega imelisi pilte. Kuigi ka praegu, oli suurvesi,siis juga nägi välja nii.


See tulenes nimelt sellest, et väljas on talv ja vesi oli veel külmunud olekus. Sulatama ja muud vigurit me igastahes tegema ei hakanud.
   Pakri poolsaare kõrval meres loksusid imelised jääkettad.


(Sellest loksumisest arusaamiseks on vaja toimida nii: võtad sisse mitu ingveri tabletti,haarad monitori kätte ja loksutad seda mere rütmis.)


Neid loksuvaid jääkettaid oli nii palju, et kuhu silm ka ei ulatanud, ikka olid loksuvad jääkettad. See tumesinine triip seal taga, on suure tõenäosusega see soe meri ,mille Pärnu kaldast neljateistkümne kilomeetri kaugusel sisemaal asub Sindi.
  Aga Pakri poolsaarel on vaatamisväärusid veel. Tuletorn, elus ja arenev organism.


 Kui kõrvuti panna erinevatel aastatel tuletornist tehtud pildid, võib piltidelt vaadata kuidas torni värv vaikselt koorub.Ilmselt mõni naha haigus. Räägitakse isegi, et koorunud värvi järgi saab torni vanust määrata, kuigi  jääb arusaamatuks, milleks seda vaja teha on. Torni ehitamise aasta on ju ajaloo ürikutes niikuinii kirjas.
  Lisaks võib leida Pakri poolsaarel moodsaid rannatuulikuid.


Tänapäevane rannatuulik jahvatab teadupärast elektrit ja veel rohelist sellist. Tahtsin neist tuulikutest teha pöörlevate udulabadega kunstpilti, aga võta näpust. Nad lihtsalt pöörasid seljad ja ümisesid omaette.
  Siis tegi Jüri ettepaneku pöörduda pisut tagasi poole, sinna kus alati seisid autod. Seda kus ja mismoodi need autod seal seisid, sellest hiljem.
Tegelikult oli see üks igavesti huvitav koht. Seal asus Pakri poolsaare loodusrada,mis päädis trepiga mere äärde. Loodus oli paekaldale omane, täiesti tavaline.


Liasks asub seal eesti madalim kuppel maastik.




Ja kuppelmaastiku taga, umbes selle katusega tahvli juurest viis trepp alla mere äärde. See sama trepp tõi mere äärest ülesse ka.
   Ja vahepalaks neile, kes ei usu, et meil oli ilus päikesepaisteilne päev,


siis päike nägi meil välja niisugune.
Panga peal nägin ma igasugu imelikke asju.


Tundmatu looma jäljed. Looma ennast ei näinud ja keegi ei tutvustanud ka.



Lill.Selle pildi ma tegin sellepärast,et terve net on niisuguseid pilte täis, aga minul veel ei olnud.


Kibuvits. Selle pildi tegin ma FB jaoks. Siin pildil saab kõik marjad ära märkida ja hiljem saavad teised marju laikida.


See pilt jällegi tuli nii ilus, et selle saadan ma järgmine aasta Aasta Loodusfoto konkursile.Kloonin siia midagi juurde, et väga lagedaks ei jääks.


Rannamännid. See on selle poolest huvitav pilt,et nende mändide suurust saab võrrelda kõrval olevate rohu kõrtega.


Paekallas ise.Tegelikult pildistasin neid inimesi,seal all, aga välja kukkus nii.
Ja lõpuks üks lammas ,kes oli oma auto parkinud keset lumist välu.


Vahepeal oli saabunud meie vaatlusrühm, mereäärest alt.
 Söögiisu tõstmiseks sai tehtud kiire tehno voor, koos kõõluva varesega ja autode parkimisega lõhketööde alale(infotahvlit märkasime lugeda vahetult ennem lahkumist).


Kõigepealt kaks koppa ja üks tundmatu nikerdis.


Tukkuvad sadamakraanad ja Hondad kile pakendis.


Kõõluv vares.
 
Nüüd on see koht, kus me lasime Paldiski Peetri Pizzas mõned pizzad hammaste taha ja leppisime Annega kokkusaamise kokku, kohas kus autod seisavad.


See ongi  koht kus autod seisid ja nagu ma ennem lubasin näidata, kuidas need autod seisavad,siis seisavad nad nii.
   Vahepeal,aga oli valgus heaks läinud ja oli tekkinud oht,et valgus läheb veel koguni nii heaks,et läheb üldse ära.Viimane kiire tehno.


Keemilised kerad.


Ning meie vaatlusretke lõpu  pärl " Dom Ofitserov" Kloogal. Ainuke renoveeritud asi sellel hoonel oli ohvitseride maja kiri.  Huvitav kas see kuulub ka soojustamise valdkonda. Hingeline soojustamine ja kes teab äkki annab Kredex selleks isegi  raha.


Ja oligi väljas pime. See on see hea valguse osa kus valgust peaaegu ei olegi. Tegime järve ääres veel viimaseid kokkuvõtteid oma retkest ja pildistasime Maxi. Edasi ootas meid  ees  pikk ( kaugemalt tulijatele  umbes 200km, kui väikse ringiga minna)kodutee.

                           Oli tore laupäev koos,toredate kaaslastega. Aitähh Teile selle eest! 

1 kommentaar: