PÜHAPÄEV KADRIORUS

     Sai jälle üle tüki aja tõvevoodist välja. Eks organismi peab  ikka peale haigust vähehaaval värske õhuga turgutama ja mis see ikka parem koht selleks on, kui Kadrioru park.Mõtlesin veel et, mis ma ikka niisama, võtsin ka kaamera igaks juhuks näppu.
     Ilm oli selline sombune ja pime. Selliseid sügiseid mäletan ma oma lapsepõlvest,kus Põhjala kummikute ja nailon jope sahina saatel sai läbi sügisvihma koolis käidud.Lähemal uurimisel selgub et sügisvihm on ka kasulik omamoodi.Vanarahvas teab rääkida et, kui puud end sügisel täis joovad on neil talve kergem taluda.
    Ruttu sai ka selgeks tõsiasi,et ilm on pildistamise jaoks nii pime,et korduvalt pidin kontrollima kas ma selle musta asja, seal objektiivi ees, olen eemaldanud.Aga mingid pildid siiski ikka tulid ka.Mingid on kohe väga õige sõna.

Algul küll tuli puhas kunst.Muidu ma viskan sellised pildid minema ,aga vaadake ... milline emotsioon.

Kõigepealt hakkas silma, et selle aasta sügis on kollakas roheline.

Ja sama värvi on ka siin see segadus.

Aga õnneks leidus ka muid sügisvärve.Porine ilu ja mummuline toru.

      Presidendi loss.Perenaine on ka kodus. Ratas (rulluisud vist peaks küll olema) kenasti maja kõrvale pargitud.Varsti võibolla siia enam nii ligi ei pääse.Räägitakse et siia tuleb loomaaia filiaal. Turvaaed ja puha.Huvitav kas Miki-Hiirest on tiigrihüppe käigus kasslane saand.Ei tea, eelmised presidendid igaljuhul, rahvale ohtlikud ei olnud.Muidugi ilves on ka loomaaia vapiloom, võibolla sellest,aga mingil põhjusel on riigikogu selleks 7000 eurot järgmise aasta eelarvest eraldanud.

Ma hakkasin mõtlema ,et kui aed on oopis presidendi kaitseks,siis peaks olema ju aia asemel puur. Deltaplaniga treenitud kured lendavad ju aiast üle.Hernehirmutistest riigieelarvega seoses juttu igastahes ei olnud.
     Sellise sombuse pühapäeva kohta losside ümber ikka sagimist oli. Presidendi lossi ümber sagisid peamiselt turistid. Kohalikud, aga sagisid see eest selle kaunima lossi - Kadrioru lossi ümbruses.

Umbes nii.
      Ja aiaposti postamendil seisis imeilus pelargoon,sügiseselt,

nagu räsitud tiibadega kukk. Ja selle kõrvalt avanes kohe vaade pargi barokksele kanalisüsteemile,

mille abil juhitase Lasnamäe veed Russalka juures merre.

Kanalis omakorda, lehed moodustavad sügiseseid mustreid, aga mitte ainult.

Niisuguseid mustreid võib kohata ka maapinnal.

    Mõndele lehtedele saab ka osaks lahkumis kallistus.

Ja koht kust nad tulevad

  Ja nüüd vahelduseks teeme jälle kunsti.

Tõmmatud puud.

Sügis tüdrukud.

    Vanasti küll ma niisugused pildid sorteerisin prügikasti,aga enam ma niisuguseid pilte ei karda.

Inimesi vaatamata sombusele ilmale, oli liikvel palju.Nende jäädvustamine, aga polnud kuigi kerge ja ega ma seda kunsti kah tahtnud ülemäära teha, nii ma siis pildistasingi trammi.

Uskumatu aga ka tramm oli sügiseselt kollane.

    Ja siis tundus et esimeseks ringkäiguks hakkas aeg otsa saama. Veel jõudsin ma pildistada:

Pika mäluga puupinki,kes vanast harjumusest oli istmelauad sügiseseks maha lasknud.

Pildistajat pildistavat tüdrukut.

Seisvat päikesekella.

Sügiseselt kaunid betoonmuksud.

Siia võibolla kunagi kinnitus Atlantis.Kõik arvavad praegu Atlantisest midagi, see on lihtsalt pop praegu.

    Ja kõige lõppu pilt parve kogunenud punkaritest (pole tegelt kindel kas kaks ikka moodustavad parve või mitte ).