ABRUKA

   Abrukaga on asjad lihtsad. Sõidad Roomassaare sadamasse.Paned auto parklasse, võtad autost vajaminevad asjad näppu ja astud laevale. Kes veel ei tea, siis sellest aastast käib saarele uus ja uhke parvlaev. Nimigi on laeval uhke "Abro".  Pileti eest tuleb maksta kaks "kohalikku euroopa raha" ja kui oled Abruka saare põliselanik saad ühe raha tagasi. Kui pilet soetaud, leiad endale meelepärase istekoha, kas siis välistekil või hoopiski pehme mugava nahkistme laeva salongis ning reis võib alata.

Maha jääb Saaremaa. Nii tahaks öelda manner, aga kuna ta ikkagi päris mandri mõõtu välja ei anna ja lisaks jääb ta mandri ning Abruka vahele, siis vahemanner oleks ju päris täpne määratlus. Maha jäävad ka Roomassaare sadam, sadamakraana ja kalalaevastik.

Suund Abruka tuletornile ja kakskümmend viis minutit, karget mereõhku ja oledki kohal. Kai peal sagivad rõõmsalt laevale vastu tulnud inimesed.

 Külalsed sorteeritakse kiiresti ära ja mõne hetke pärast on sadam jälle tühi.

Sadama päästevahend.

Saare liiklus eeskiri. Kehtib iga päev ja kakskümmend neli tundi.

Kõrts.

Raamatukogu. Raamatukogu suletusest andis märku ukse najale toetatud luud.

Talu. Õlgkatuse ja roigasaiaga.

Tuletõrje kella kuur. Seest olla hoone kolme kordne.

Muuseumi parkla, kolme kohaline.

Muuseum väljast.

Muuseum seest.

Pukktuulik.

Lihtsalt mõnus rannamaastik.

Metsavahe tee.

Viinamäe tigu. Suur nagu öö.

Peksukivi. Keda või mida peksti pole teada.

Kaks liiklussõlme.

Trafopunkt.

Saare ainuke jaanalind, hetkel.

Generaatori jaam ja teehöövel.

Kaks südant.

Kuum loom.

Lilled.

Tarkade klubi.

Veel ühed lilled.

Maailama väikseim kalmistu.

Üks vanat sorti liilia sort.

Estonial hukkunud abrukalaste mälestusmärk.

II ilmasõjas hukkunud abrukalaste mälestusmärk.

Veel üks vanat sorti liilia sort.

Killuke Abruka loodust.

Iseventileeruv välikäimla.

Kooguga kaev.

Tuulik. 

Sedasi näeb tuulik välja seest.

Moodne linnuvaatlustron.

Vaated, mis avanevad linnuvaatlus tornist.

Päevitavad päästevestid.

Niisugune ta siis on, see meretagune maa. Miski minus jääb teda tagaigatsema, aga see on selline mõnus tunne. Märkamatult on kätte jõudnud lahkumise aeg. Sadam. Saatma tulnud inimesed. Laev. Kaks "kohalikku euroopa raha", kakskümmend viis minutit karget mereõhku....